NASA marsikulgur „Perseverance“ on juba üle viie aasta uurinud Punase planeedi pinda. Missiooni käigus jälgib ta pidevalt ümbritsevat keskkonda ja uurib iga ebatavalist kivi, mis tema tähelepanu köidab. Nüüd on kulgur avastanud kivimi, mis teadlaste hinnangul ei pruugi üldse Marsilt pärit olla.
Salapärane leid Jezero kraatris
Avastus tehti Jezero kraatris, Vernoddeni piirkonnas, kus kulgur tuvastas muljetavaldava suurusega kivi. Selle laius on umbes 80 sentimeetrit ning välimus erineb märgatavalt ümbritsevatest kivimitest. NASA teadlased andsid sellele nimeks „Phippsaksla“.
Esimesed pildid kulguri kaameratest näitasid, et see kivim näib Marssi maastikul justkui võõrkehana. Mida rohkem andmeid koguti, seda tõenäolisemaks muutus oletus, et tegu võib olla meteoriidiga. Praegu püüavad teadlased seda põnevat hüpoteesi kinnitada.
Kivi, mis on suure tõenäosusega tulnud kosmosest
„Phippsaksla“ eristub eelkõige oma koostise poolest, mille tuvastasid kulguri laserid ja andurid. Kivim sisaldab palju rauda ja niklit – elemente, mis pole Marsi tavalistele kivimitele iseloomulikud. Just sellist koostist leidub kõige sagedamini meteoriitides, mis on tekkinud muistsete asteroidituumade jäänustest.
Raua-nikkel meteoriidid on väga haruldased võrreldes tavaliste kivimeteoriitidega. Seetõttu on see leid teadlastele eriti huvipakkuv. Kuigi sarnase koostisega objekte on leitud ka teistest Marsi piirkondadest, ei olnud „Perseverance“ varem ühtegi sellist avastanud.
Miks paistab see kivi juba välimuse poolest silma?
NASA teadlaste tähelepanu köitis alguses just kivi ebatavaline kuju ja pinnastruktuur. „Phippsaksla“ näeb välja, nagu oleks seda pikka aega vorminud eri loodusjõud – selle pind paistab justkui välja „skulptuuritud“. Samuti kõrgub kivi ümbritsevatest kivimitest märgatavalt üle, mis muudab selle maastikul eriti silmatorkavaks.
Kulguri kaamerad jäädvustasid kivist mitu lähivõtet ja üldvaadet, et selle struktuuri paremini hinnata. Unikaalne kuju tugevdas veelgi kahtlust, et kivim võib olla tulnud kosmosest ja tabanud Marssi kauges minevikus.
Kuidas teadlased uut leidu uurivad?
„Perseverance“ on varustatud arenenud laserseadmetega, mis võimaldavad kivimite koostist määrata neid füüsiliselt puudutamata. Laser eemaldab mikroskoopilise kihi kivi pinnalt ning andurid mõõdavad selle käigus muutuvat valgust. Nii saadakse väga täpsed andmed kivimi keemilise koostise kohta.
Praegu analüüsivad teadlased kogutud teavet, et kinnitada, kas „Phippsaksla“ on tõepoolest meteoriit. Kui otsustatakse, et tegemist on eriti väärtusliku objektiga, võib kulgur võtta sellest proove tulevaseks tagasitoomismissiooniks. Nende jõudmiseks Maale on vaja aga juba järgmist kosmoseaparaati.
Mida tähendab see avastus kogu missiooni jaoks?
Alates 2021. aastast on „Perseverance“ läbinud pikki vahemaid ja teinud hulgaliselt väärtuslikke teaduslikke mõõtmisi. Kulgur on leidnud viiteid, et Marsil võis kunagi valitseda elu jaoks sobiv keskkond, uurinud muistsete järvede põhju ja ainulaadseid pinnavorme.
Uus kivimileid on järjekordne samm Marsi ajaloo mõistmise suunas. Kui „Phippsaksla“ on tõesti kosmosekivi, võib see anda lisainfot Päikesesüsteemi kujunemise kohta. Seetõttu jätkub missioon ilma kindla lõpptähtajata, lootuses avastada veelgi rohkem saladusi Marsi ja kogu meie kosmilise naabruskonna mineviku kohta.
