Teadlased räägivad üha sagedamini tehnoloogia kaasnevast ohust. Uuringud näitavad, et sotsiaalvõrgustikud mõjutavad meie enesehinnangut ning mõttetu scrollimine röövib meilt väärtuslikke unetunde.
Ometi rõhutavad eksperdid, et kui oskame teadlikult valida kanaleid ja sisu ning oma nutiseadmeid targalt kasutada, võivad tänapäevased tehnoloogiad olla väärtuslik tööriist emotsionaalse vastupanuvõime tugevdamisel.
Emotsionaalne tugi on muutunud kättesaadavamaks
„Täna on meil midagi, mida eelmistel põlvkondadel ei olnud – emotsionaalne tugi ja psühholoogiline abi on muutunud palju kättesaadavamaks ning selleni jõudmisel mängivad tehnoloogiad suurt rolli. Internetist leiame kiiresti infot stressi juhtimise kohta, saame kuulata meditatsioonisessioone, registreeruda veebikursustele, rääkida või suhelda kirja teel spetsialistiga,“ selgitab meditsiinipsühholoog ja vabaühenduse „Jaunimo linija“ vabatahtlik Gabrielė Lubauskaitė.
„Jaunimo linija“ andmetel on vabatahtlike veebipõhise valves oleku tundide arv kahe aastaga kahekordistunud ning võimalusest saada emotsionaalset abi kuulevad noored kõige sagedamini just sotsiaalmeedia kaudu.
Ühine algatus vaimse tervise heaks
„Tele2“ on „Jaunimo linija“ pikaajaline toetaja ning liitub ka sel aastal juba viiendat korda toimuva üleriigilise kampaaniaga „Žalia šviesa gyvenimui“, kutsudes üheskoos rohkem tähelepanu pöörama vaimsele ja emotsionaalsele tervisele.
Tehnoloogia kui tööriist emotsionaalseks heaoluks
Eksperdid rõhutavad, et tehnoloogia ei ole iseenesest ei hea ega halb – määravaks saab meie suhe tehnoloogiaga. See, kuidas me digivahendeid kasutame, otsustab, kas need toetavad meid või muutuvad hoopis stressi allikaks.
„Mõju sõltub sellest, millist sisu valime ja kui palju aega seal veedame. Emotsionaalne vastupanuvõime võib tugevneda, kui kasutame tehnoloogiat teadlikult – õppimiseks, inspiratsiooni saamiseks või abi küsimiseks. Näiteks rahustava muusika kuulamine, meeldetuletused püsti tõusta ja liikuda, unekvaliteeti jälgivad rakendused, hingamis- ja meditatsiooniharjutused, taskuhäälingute kuulamine, videokõned lähedastega,“ soovitab psühholoog.
Samal ajal võib pidev ekraani ees olemine häirida und, halvendada keskendumisvõimet ja suurendada ärevust. Seetõttu peab G. Lubauskaitė kõige olulisemaks mitte tehnoloogiast täielikult loobumist, vaid oskuslikku valimist ja teadvustatud filtreerimist – millist infot me endale ligi laseme.
Võib tekitada sõltuvust
„Tele2“ ja Vilniuse Ülikooli läbiviidud emotsionaalse vastupanuvõime uuring* näitas, et koguni 23 protsenti Leedu elanikest kasutab sotsiaalvõrgustikke riskitasemel ning see sõltuvus on eriti levinud alla 35-aastaste seas.
„Liigne aeg sotsiaalmeedias võib emotsionaalset vastupanuvõimet negatiivselt mõjutada – soodustada pidevat võrdlemist, tõsta ärevust ja vähendada enesehinnangut. Samas näitab Harvardi ülikooli 2024. aastal tehtud uuring ka teist poolt – teadlikult kasutatavad platvormid võivad aidata hoida sidet teistega, anda kuulumistunde ja olla emotsionaalse toe allikaks,“ selgitab „Tele2“ digiturundusjuht Justina Antropik.
„Soovitan muuta rakenduste asukohti telefoni ekraanil, et vähendada impulsiivset avamist, ning seada piiranguid rakenduste kasutusajale. Kui pidev soov telefoni kätte võtta segab keskendumist, tasub välja lülitada mittevajalikud teavitused või lausa ajutiselt eemaldada sotsiaalmeedia rakendused nutitelefonist – nii kontrollite oma kontosid ainult arvutist ning väheneb kiusatus pidevalt ringi scrollida,“ soovitab J. Antropik.
