Kui olete viimasel ajal poes käies märganud, et kaubad on justkui pea peale pööratud, siis te pole üksi. Üha rohkem ostjaid kurdab, et nende harjumuspärane osturutiin on löödud segi ootamatute kaubapaigutuse muudatustega. See tekitab segadust, pikendab poes viibimise aega ja viib sageli selleni, et korvi rändavad hoopis teised tooted, kui algselt plaanis.
Sotsiaalmeedias järjest sagenevad pahameeleavaldused näitavad, et ostjad tunnevad end eksitatuna. Neid ärritab, et makaronid satuvad järsku kodukeemia riiuli juurde, joogiosakonna asemel laiutavad magusad snäkid ning harjumuspärased tooted kaovad neilt riiulitelt, kuhu need mälus justkui „salvestatud“ olid. Sellised muutused ei aja ostjaid üksnes segadusse, vaid tekitavad ka küsimuse: miks seda tehakse ja kellele see kasulik on?
Müüjad kinnitavad, et tegemist ei ole katselavaga ostjate arvelt. Nende sõnul on kaubapaigutuse muutused vajalikud ja isegi kasulikud, kuigi ostjad kogevad seda enamasti ebamugavuse kaudu. Kuid kas see ikka on nii? Miks nii paljud poed teevad muudatusi ühel ja samal ajal? Just siin tekivad vastused, mis võivad nii mõndagi üllatada.
Ostjate pahameel: miks kõik korraga segi paisatakse?
Sotsiaalvõrgustik „Facebook“ täitus kiiresti kommentaaridega, kui vilnialane Juozas jagas oma arvamust, et kaubapaigutus poodides näib vahel olevat justkui tahtlikult pea peale keeratud. Ta tõi näiteks, et seal, kus varem olid makaronid, on nüüd kodukeemia, ning jookide asemel laiutavad riiulitel maiustused. Tema sõnul tundub see täiesti arusaamatu ja ilma igasuguse selgituseta.
Teised ostjad nõustusid temaga. Kaunost pärit Greta ei varjanud oma rahulolematust, sest tema sõnul sunnivad sellised muudatused poes märksa kauem ekslema. Ostjad kahtlustavad, et niisugune näiline kaos võib aidata poodidel hoida inimesi saalides kauem ning panna neid ostma rohkem kaupa, mida nad tegelikult polnud kavatsenud osta.
Sarnast mõtet kinnitab ka vilnialane Tomas. Tema arvates võib see olla üks turundusnipp, mis suunab inimesi märkama lisatooteid ja täitma oma ostukorvi rohkemaga, kui algselt plaanis.
Sellised kommentaarid näitavad, et ostjad tunnevad end segadusse aetatuna. Nad harjuvad kindla loogika ja korra järgi, ent järsk muudatus riiulitel tekitab tunde, et kogu süsteem on lõhutud. Siit kerkibki küsimus: kas kaupmehed teevad seda teadlikult või on nende sammudel ka teisi põhjuseid?
Miks poed tegelikult kaupu ümber tõstavad: ametlik selgitus
Kauplusekettide esindajad kinnitavad, et muudatused ei ole juhuslikud. Nende sõnul vaadatakse kaubapaigutust üle regulaarselt ja see on enamasti seotud poodide vananemise või muutunud ostuharjumustega.
„Rimi“ esindaja Luka Lesauskaitė-Remeikė selgitab, et kaubapaigutust kohandatakse vastavalt uusimatele jaekaubanduse trendidele. Kauplused, mis ehitati kümme või enam aastat tagasi, ei vasta enam tänapäevastele ostukäitumise mustritele. Seetõttu uuendatakse müügisaalide planeeringut nii, et ruumi kasutatakse tõhusamalt, tootekategooriad oleksid selgemini mõistetavad ning enimostetud kaubad oleksid lihtsamini leitavad.
Sarnase seisukoha esitab ka „Iki“ kommunikatsioonijuht Gintarė Kitovė. Tema sõnul uuendati mõne aasta jooksul kogu poe kontseptsiooni. See tähendab, et riiuleid tõsteti nii, et ostjad saaksid kiiremini aru, kus miski asub. Ta rõhutab, et ostlemise mugavus on peamine prioriteet.
„Maxima“ esindaja Titas Atraškevičius kinnitab, et kaubapaigutuse muutmine on pidev protsess, mille eesmärk on teha ostlemine lihtsamaks. Tooted seatakse nii, et üks kategooria täiendaks loogiliselt teist. Näiteks paigutatakse tee kõrvale maiustused, jahu lähedale aga maitseained ja makaronid. See aitab ostjatel koostada mõtestatud ja tervikliku ostukorvi.
Kaupmehed tunnistavad: ebamugavust on, kuid see on ajutine
Kuigi poeketid kinnitavad, et muudatused on kasulikud, on nad nõus, et püsiklientidele võivad esimesed nädalad olla keerulised. „Rimi“ esindaja tunnistab, et harjunud ostjatel kulub aega uue loogika omaksvõtmiseks. Samas väidab ta, et pikemas perspektiivis muutub ostlemine lihtsamaks ja ülevaatlikumaks.
„Norfa“ esindaja Darius Ryliškis lisab, et nende poodides ei tehta täielikke preekide ümbertõstmisi. Enamasti muudetakse vaid hooajalisi alasid. See tähendab, et pühade lähenedes või hooaja vahetudes annavad mõned osakonnad loomulikult teed uut tüüpi kaupadele.
Ühtlustamise strateegia: sarnane planeering üle kogu riigi
„Lidl“ pakub veel ühe strateegilise selgituse. Nende kinnitusel on kõik poed kavandatud ühe standardi järgi. See võimaldab ostjatel lihtsamini orienteeruda kogu Eestis, sõltumata sellest, millise linna kaupluses nad parasjagu on.
Sama suunda hoiab ka „Maxima“. Esindaja sõnul alustas kett juba mõni aeg tagasi oma poodide ühtlustamisprotsessi. Nii peaks ostja eri linnade „Maxima“ poodides leidma kaubad enam-vähem samadelt riiulitelt, eeldusel et kauplused on samas suurusklassis.
Hooajalisus: miks riiulid pidevalt muutuvad?
Veel üks oluline tegur on hooajalisus. Niipea kui üks püha möödub, ilmuvad riiulitele uued kaubad. Näiteks annavad hingedepäeva ja mälestuspäevade järel küünlariiulid kiiresti teed jõulukaubale. Uued tooted vajavad uut pinda, mistõttu mõned kategooriad nihkuvad ajutiselt kõrvale.
„Rimi“ esindajad selgitavad, et enne paigutuse muutmist analüüsitakse ostjate liikumist kaupluses ning vaadatakse, millistes kohtades inimesed kõige rohkem liiguvad ja peatuvad. See aitab kaubad asetada nii, et paigutus oleks võimalikult kooskõlas ostjate tegeliku käitumisega.
