Esmaspäeval rääkisid telefoni teel Venemaa diktaator Vladimir Putin ja Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu. Kreml teatas, et vestluses keskenduti eelkõige olukorrale Lähis-Idas.
USA taastusplaan Gazas ja Venemaa-Iisraeli kontakt
Üheks peamiseks teemaks oli Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi välja pakutud plaan, mille eesmärk on lõpetada juba kaks aastat kestnud sõda Gazas.
See kontakt Venemaa ja Iisraeli liidrite vahel toimus ajal, mil geopoliitiline pingestatuse tase piirkonnas on endiselt väga kõrge ning lahendust konfliktile otsivad lisaks USA-le ka teised mõjukad riigid.
Kreml kinnitas, et mõlemad pooled toetasid läbirääkimiste teed ning väljendasid huvi jätkata poliitiliste lahenduste otsimist, mis võiksid aidata lõpetada vägivalla ja taastada teatava stabiilsuse piirkonnas.
Lisaks Gaza küsimusele räägiti ka Iraani tuumaprogrammi tulevikust ning olukorrast Süürias, mis on pärast hiljutisi parlamendivalimisi taas rahvusvahelise tähelepanu keskmesse tõusnud.
Rahuplaan – relvarahu ja pantvangide vabastamine
Donald Trump teatas möödunud nädalal, et Benjamin Netanyahu on nõustunud toetama Washingtoni pakutud rahuplaani. See algatus on osa USA jõupingutustest lõpetada kaks aastat kestnud sõda Gaza sektoris, mille vallandas „Hamasi“ rünnak ja pantvangide võtmine.
Konflikt on selle aja jooksul nõudnud tuhandeid inimelusid ja põhjustanud ulatusliku humanitaarkriisi. RInterviewdes pakutud rahuplaan näeb ette viivitamatut relvarahu kehtestamist ning kõigi allesolevate Iisraeli pantvangide vabastamist.
Kuigi Iisrael on plaanile ametlikult toetust avaldanud, on see algatus pälvinud skeptilist vastukaja nii mõneski Araabia riigis kui ka paljude Lääne analüütikute seas, kes kahtlevad, kas „Hamas“ on valmis kokkulepitud tingimustest kinni pidama.
Putin rõhutas ametliku teate kohaselt, et iga rahuplaan peab olema vastuvõetav kõigile osapooltele, sealhulgas arvestama Palestiina huve.
Kreml jäi oma senise joone juurde: Venemaa toetab läbirääkimiste teel saavutatud lahendusi, kuid ei ole valmis heaks kiitma ühepoolselt peale surutud tingimusi. Netanyahu omakorda rõhutas, et Iisraeli prioriteet on kodanike turvalisus ja pantvangide tagasitoomine ilma järeleandmisteta terroristidele.
Iraan ja Süüria – piirkonna võtmeküsimused
Lisaks Gaza konfliktile arutasid Putin ja Netanyahu Iraani tuumaprogrammiga seotud olukorda – see teema valmistab tõsist muret nii Iisraelile kui paljudele Lääne pealinnadele.
Mõlemad pooled väljendasid soovi leida diplomaatiline lahendus, mis tagaks, et Teheran ei kasutaks tuumatehnoloogiat sõjalistel eesmärkidel.
Iisrael on aastaid järjekindlalt rõhutanud, et Iraan kujutab endast eksistentsiaalset ohtu. Venemaa hoiab Teheraniga suhteid, kuid kinnitab ametlikult, et ei toeta tuumarelva levikut.
Selline kaheplaaniline hoiak on rahvusvahelisel areenil sageli vaidluste allikas, eriti kui jutuks on relvastuskontroll ja sanktsioonid.
Vestluse käigus pöörati tähelepanu ka olukorrale Süürias. Möödunud pühapäeval toimusid riigis esimesed parlamendivalimised pärast endise diktaatori Bashar al-Assadi kõrvaldamist võimult.
Valimised olid suuresti sümboolse tähendusega – hääletamas käis vaid umbes kuus tuhat inimest ning üldrahvalikku valimist ei toimunud. Sellest hoolimata nähakse seda kui katset taaskäivitada poliitiline protsess pärast aastatepikkust sõda.
Putin märkis, et Süüria stabiilsus on oluline kogu piirkonna jaoks ning Venemaa on valmis tegema koostööd kõigi huvitatud osapooltega, et jõuda pikaajalise lahenduseni.
Netanyahu tuletas omalt poolt meelde, et ükskõik milline Süüria tulevikumudel peab tagama, et riigist ei saaks platvorm Iraani mõjuvõimu kasvuks ega uute terroristlike võrgustike tekkeks.
Geopoliitiline pinge ja diplomaatilised sammud
Putini ja Netanyahu telefonivestlus toimus keerukal rahvusvahelisel ajal, mil Lääne liidrid väljendavad rahulolematust Venemaa tegevuse suhtes mitte üksnes Ukrainas, vaid ka teistes piirkondades.
Trumpi administratsioon, mis soovib Lähis-Ida küsimustes aktiivset rolli, rõhutab üha sagedamini, et Venemaa peab võtma konkreetseid samme Ukraina suunal ega saa vastutusest kõrvale hoida.
Putini otsus hoida otseliini Iisraeli peaministriga näitab, et Moskva püüab säilitada oma rolli olulisema tegijana Lähis-Idas. Kuigi Venemaa läbirääkimispositsioon Ukrainas on oluliselt nõrgenenud, nähakse Kremlit endiselt kui strateegilist partnerit mõnede piirkonna liidrite silmis.
Iisrael, mis on üks piirkonna mõjukamaid ja sõjaliselt tugevamaid riike, otsib samal ajal liitlasi ja diplomaatilisi lahendusi, mis aitaksid mitte ainult vähendada ohte, vaid ka hoida kontrolli ülimalt pingelises julgeolekukeskkonnas.
See telefonivestlus, hoolimata üksikutest erimeelsustest ja erinevatest vaatenurkadest, näitas taas, et diplomaatilised kanalid riikide vahel toimivad endiselt ning neid kasutatakse aktiivselt.
