Hilissügis ei tähenda veel täielikku pausi aiatöödes, eriti kui peenras kasvavad roosid. Need põõsad on tundlikud temperatuurikõikumiste suhtes ning esimesed öökülmad võivad kahjustada nii juuri kui ka võrseid. Seetõttu on november viimane aeg, et roosid talveks korralikult ette valmistada.
Kui roose ei kaitsta enne maa läbikülmumist, võib nende varakevadine kasv olla nõrgem, õisi avaneb vähem ning põõsa üldine seisund halveneb. Novembris tehtud multšimine aitab taimel külmakahjustusi vältida ning hoiab mullas paremini niiskust. Ilma selle sammuta võivad kahjustusi saada isegi tugevad ja terved põõsad – sageli saavad need nähtavaks alles kevadel.
Multšimine on kasulik mitte ainult talvel. See on oluline ka soojemal ajal, sest aitab hoida niiskust ja piirata umbrohtude levikut. Kuid just talveks mõeldud multšikiht tuleb panna maha novembris, seni kuni maa ei ole veel külmunud.
Multšimine – rooside kõige olulisem ettevalmistus talveks
Multš roosipõõsaste ümber toimib loodusliku isolaatorina. Külmal ajal kaitseb see juuri järskude temperatuurimuutuste eest ja vähendab ohtu, et põõsad hakkavad maapinna tasapinnalt tagasi külmuma. Juuri tabav külm võib pidurdada taime elutalitlusi ning takistada põõsa edukat taastumist kevadel.
Tänu õigesti laotatud multšile võib kevadel oodata rohkem õiepungi ja rikkalikumalt kulgevat õitsemist. Roosid taastuvad kiiremini, arenevad ühtlasemalt ning muutuvad vastupidavamaks haigustele. Multš stabiliseerib ka mulla temperatuuri, mis on oluline nii talvel kui suvel.
Soojal aastaajal aitab multš vältida liigset niiskuskadu, mis on eriti ohtlik põuaperioodidel. Samal ajal moodustub looduslik tõke umbrohtude vastu, kes muidu võistlevad roosidega toitainete pärast. Nii püsib mulla mikroklimaat aasta läbi tervislikum.
Mida kasutada rooside multšimiseks novembris
Külm kahjustab enamasti rooside juurekaela, seetõttu on oluline moodustada kaitsev kiht sobivatest materjalidest. Parimad on õhku läbilaskvad, kohevamad ja looduslikud komponendid, mis samal ajal hoiavad niiskust ning kaitsevad külma eest.
Sobivad multšimaterjalid:
- Kompost – parandab mulla struktuuri ja annab taimedele lisatoitaineid;
- Koorepuru või kooretükid – kaitsevad mulda nii külma kui ka liigse kuumenemise eest soojal ajal;
- Aiamulla ja turba segu – hoiab niiskust ning parandab juureala õhustatust;
- Langenud lehed – looduslik ja kergesti kättesaadav materjal, mis lagunedes muutub huumuseks ja väetab mulda.
Multšikiht peaks moodustama umbes 20–30 sentimeetri kõrguse kuhila roosipõõsa ümber. Nii paks kiht aitab vältida juurte läbikülmumist isegi tugevamate külmade korral ning vähendab ka külmade tuulte otsest mõju taimele.
Lisavõtted rooside kaitsmiseks enne talve
Üksnes multšist ei piisa, et roosid täielikult kaitsta. Hilissügisel tuleb hoolitseda ka põõsa maapealse osa eest. Kaitsmata varred võivad kevadeks osaliselt kuivada, mistõttu on vaja täiendavaid võtteid.
Esmalt soovitatakse võrsed õrnalt kokku siduda. Nii ei hõõru nad end tugeva tuule käes üksteise vastu ja neid on lihtsam katta. Seejärel kaetakse põõsad agrokattega, mis peaks jääma taime ümber veidi lõtv, et õhk saaks varte ümber liikuda. Liialt tihe kate soodustab niiskuse kogunemist ja võib põhjustada mädanikku.
Lisakaitseks võib agrokattele asetada kuuseoksi või muid looduslikke materjale, mis varjavad taime tuule eest ja annavad kattele lisatoetust. Nii kujuneb ühtne, kuid hingav kaitsekiht.
Ka talvel tasub aias aeg-ajalt roose üle vaadata. Veebruaris, kui algavad esimesed sulapäevad, on hea katteloori pisut avada, et liigne niiskus pääseks välja ja vältida hallituse teket. Liigküllane niiskus võib roosidele teha rohkem kahju kui külm ise.
