Juba kolmandat õhtut järjest on häiritud Vilniuse lennujaama tööd, kuna Valgevenest Leetu lastakse salakaubana meteoroloogilisi õhupalle. Viimase nädala jooksul on see mõjutanud kokku ligikaudu 100 lendu ja kümneid tuhandeid reisijaid. Üha enam räägitakse toimuvast kui hübriidrünnakust, mis juhib taas tähelepanu ka illegaalse tubakakaubanduse probleemile. Salakaubavõrgustikud, mis kasutavad järjest uuenduslikumaid meetodeid, muutuvad üha julgemaks ja kujutavad üha suuremat ohtu riigi julgeolekule.
Salakaubandus kui julgeolekuprobleem
Peaminister Inga Ruginienė rõhutas, et tuleb karmistada vastutust salakaubanduse eest ning otsida tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaksid sellist tegevust kiiremini tuvastada ja neutraliseerida. Need ettepanekud on igati põhjendatud – salakaubandus ei ole tänapäeval ammu enam pelgalt majanduskuritegu.
See on nähtus, mis tekitab otsest kahju riigi rahandusele, ausale ettevõtlusele ning ühiskonna usaldusele riigiasutuste vastu.
Varimajandus tubakaturul
Värskete andmete järgi moodustas sigarettide must turg Leedus 2025. aasta teises kvartalis koguni 26,7 protsenti. See on suurim näitaja kogu piirkonnas (Lätis – 18,6 protsenti, Poolas – 6,7 protsenti).
Maksu- ja tolliosakond pidas ainuüksi eelmisel aastal kinni 95 miljonit salasigaretti, samal ajal kui tänavu esimesel poolaastal on Riigipiirivalve amet juba peatanud kaks korda rohkem – 3,14 miljonit pakki.
Iga varimajanduse protsent sigarettide turul tähendab riigile umbes 3 miljoni euro suurust saamata aktsiisitulu. Nii kaotatakse praegu üle 70 miljoni euro aastas juba ainuüksi laekumata aktsiisi näol.
Hind kui otsustav tegur
Tarbijate jaoks jääb põhiliseks kriteeriumiks hinnaerinevus legaalse ja salakauba vahel. Seetõttu on oluline mõista, et liiga kiire aktsiisitõus olukorras, kus naaberriikides on hinnavahed märksa väiksemad, suurendab veelgi motivatsiooni eelistada illegaalset kaupa.
Valgevenes maksab sigaretipakk kõigest 0,72 eurot, samas kui Leedus on keskmine hind 4,46 eurot. Ka Poolas ja Lätis on hinnad madalamad kui Leedus. Seetõttu peab aktsiisipoliitika olema tasakaalus – see ei tohi soodustada salakaubandust, mis, nagu viimaste päevade sündmused näitavad, võtab üha ohtlikumaid vorme.
Leedu kui aktiivne võitleja salakaubanduse vastu
Leedu on üks aktiivsemaid riike piirkonnas salakaubanduse vastases võitluses – meie ametkonnad avastavad igal aastal salajasi tootmisüksusi, peavad kinni kümneid miljoneid sigaretipakke ning teevad tihedat koostööd naaberriikide õiguskaitseorganitega.
Ent ilma kompleksse lähenemiseta – tõhusa kontrollisüsteemi, kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste ja vastutustundliku maksupoliitikata – ei ole need pingutused pikaajaliselt tulemuslikud.
Salakaubandus kui otsene oht riigi julgeolekule
Salakaubandus ei tähenda üksnes miljonite kadumist riigieelarvest, vaid kujutab endast ka otsest ohtu rahvuslikule julgeolekule. Seetõttu on oluline, et otsused, mis puudutavad aktsiise, kriminaalvastutust ja tehnoloogilisi jälgimisvahendeid, oleksid:
- omavahel koordineeritud,
- andmetel põhinevad,
- suunatud pikaajalise mõju saavutamisele.
Poliitikutel lasub vastutus käsitleda õhupallide abil toimuvaid salakaubavedusid kui riigi julgeolekut ohustavaid tegusid ning kvalifitseerida need vastavalt kui rikkumised rahvusliku julgeoleku vastu.
Tõhusam heidutus salakaubitsejatele
Vabadusekaotus mõjub salakaubitsejatele oluliselt tõhusama heidutusena kui praegused sajadesse või tuhandetesse eurodesse ulatuvad rahatrahvid. Hästi organiseeritud salakaubandusvõrgustike jaoks, kes teenivad miljoneid, ei tähenda rahalised karistused suurt midagi.
Ainult range ja põhimõttekindel riiklik vastutegevus võib aidata seda sügavalt juurdunud probleemi ohjeldada. Nii saame takistada varimajanduse laienemist, mis kasutab ära iga süsteemi nõrga lüli ning seeläbi seab reaalsesse ohtu kogu riigi stabiilsuse.
