2025. aasta 3. oktoobril tegi Helsingi ringkonnakohus otsuse, mis tekitas rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku ringkondades palju kõneainet – lõpetati kriminaalmenetlus kolme naftatankeri „Eagle S“ meeskonnaliikme suhtes.
Laeva, mida seostatakse Venemaa niinimetatud varilaevastikuga, süüdistati viie Läänemere põhjas paikneva allveekaabli tahtlikus kahjustamises Soome lahes 2024. aasta detsembris.
Juhtumit peeti algselt üheks tõsisemaks hübriidsõja provokatsiooniks piirkonnas, millel võiks olla pikaajaline mõju nii Soome julgeolekule kui ka kogu Läänemere kommunikatsiooniinfrastruktuurile. Kohus nägi asja aga teisiti – viidates jurisdiktsiooni puudumisele leidis ta, et Soome õiguskaitseorganitel ei ole õigust välisriigis registreeritud laeva meeskonda iseseisvalt vastutusele võtta.
Rahvusvaheline õigus versus riiklikud huvid
Helsingi ringkonnakohus põhjendas oma otsust rahvusvahelise mereõigusega, mis reguleerib kriminaalvastutust välisriigi lipu all sõitvatel laevadel toime pandud tegude eest.
Naftatanker „Eagle S“ oli registreeritud Cooki saartel. Meeskonnaliikmed – kapten Davita Vadatškoria (Gruusia), esimene tüürimees Robert Egizarian ja teine tüürimees Santosh Kumari Chaurasia (India) – ei ole Soome kodanikud ega alalised elanikud.
Kohus selgitas, et rahvusvaheliste konventsioonide järgi lasub vastutus selliste rikkumiste uurimise ja süüdistuse esitamise eest kas laeva registririigil (antud juhul Cooki saared) või nende riikide õiguskaitseasutustel, mille kodanikud on meeskonnaliikmed.
See tähendab, et isegi juhul, kui rikkumine toimus Soome territoriaalvetes või tema majandusvööndis, ei saa Soome ilma täiendavate rahvusvaheliste protseduuride või koostöölepinguteta meeskonnaliikmeid otsekohe ja omal jõul vastutusele võtta.
Juhtum, mis raputas kogu piirkonda
„Eagle S“ poolt kahjustatud allveekaablid olid üliolulised nii sidepidamiseks kui ka energiavarustuseks – need ühendasid Soomet Eestiga, Rootsiga ja teiste Läänemere piirkonna partneritega.
Juhtunu järel tekkis tõsine diplomaatiline mure võimalike Moskva sammude pärast, mille eesmärk võiks olla piirkonna destabiliseerimine nn hübriidse meresõja abil – kasutades näiliselt kommertseesmärkidel tegutsevaid laevu tegelike sabotaažimissioonide läbiviimiseks.
Kuigi Soome luure- ja julgeolekuteenistused esitasid andmeid tankeri ebatüüpiliste manöövrite, pika viibimise kohta kaablitrassi läheduses ning kahtluse kohta, et kaableid võidi sihilikult ankruga vigastada, ei pidanud kohus seda piisavaks põhjuseks rahvusvahelise õiguse rangetest raamidest üleastumiseks.
Poliitiline pettumus ja juriidiline reaalsus
Soome siseministeerium on avalikult väljendanud oma pettumust kohtuotsuse pärast, kuid rõhutanud samas, et Soome järgib kõiki oma rahvusvahelisi kohustusi. Riigi esindajad ei ole välistanud võimalust pöörduda Cooki saarte, India ja Gruusia õiguskaitseasutuste poole palvega alustada uurimisi nende enda jurisdiktsioonis.
Samal ajal on Euroopa Liit kutsunud üles üle vaatama õiguslikud lüngad, mis võimaldavad hübriidsete rünnakute toimepanijatel vastutusest pääseda. Euroopa Komisjoni siseturvalisuse volinik on rõhutanud, et vaja on tugevdada ELi ühist mereturvalisuse strateegiat ning töötada välja uued mehhanismid taristu sabotaaži eest vastutuse tagamiseks.
Mis saab edasi?
Meeskonnaliikmed on Soomest juba lahkunud ja mitteametliku info kohaselt naasnud oma koduriikidesse. Laev „Eagle S“, mida peetakse üheks kümnetest Venemaa nafta ekspordi varimarsruutidega seotud „varitankeritest“, jätkab oma reise.
Soome ametivõimud loodavad, et rahvusvaheline surve aitab olukorda vähemalt osaliselt lahendada. Samas näitab juhtum ilmekalt, kui kergesti võib kriitiline infrastruktuur muutuda geopoliitilise vastasseisu tööriistaks. Kuigi õiguslik raamistik ei võimalda Soomel kahtlusaluseid otse karistada, tekitab see, et sellised rünnakud võivad toimuda rahvusvahelise õiguse hallis tsoonis, tõsiseid küsimusi kogu rahvusvahelisele kogukonnale.
Praegu käib põhjalikum uurimine võimaliku seotuse üle Venemaa sõjaliste või luurestruktuuridega, kuid selgete vastusteni võib kuluda veel kaua. Seni jääb Läänemeri mitte ainult tähtsaks kaubandus- ja energiaarteriks, vaid ka potentsiaalseks geopoliitiliste jõumängude areeniks.
