Maale lähedases kosmilises ruumis on teadlased märganud ootamatut nähtust, mida seal eriti ei oodatud. Mitmed satelliidid täheldasid, et mõnikord pöördub Maa magnetväli lühikeseks ajaks vastupidises suunas. Seni oli sellist käitumist peamiselt nähtud ainult Päikese lähedal.
Sellised äkilised pöördumised võivad kesta vaid paar sekundit, kuid vahel ka mitu tundi. Varem arvati, et Maa ümbruses neid peaaegu ei esine, sest meie planeedil on tugev ja stabiilne magnetväli. Uued mõõtmised näitavad aga, et ka siin toimuvad sarnased protsessid nagu Päikese ümbruses.
See avastus on oluline, sest magnetväli kaitseb meid Päikeselt tuleva laetud osakeste voo eest. Kui mõistame paremini, miks magnetväli mõnikord nii järsult muutub, saame paremini aru ka sellest, kuidas tekivad erinevad kosmilised häired. Need häired võivad mõjutada sideühendusi, satelliite ja isegi elektrivõrke.
Mis täpselt avastati?
Nähtus tuvastati piirkonnas, kus kohtuvad Päikese tuul ja Maa magnetväli. See on omamoodi muutlik piiriala, mis liigub ja vormub pidevalt, sest Päike puhub lakkamatult laetud osakesi Maa suunas. Just selles tsoonis registreerisid satelliidid lühiajalise magnetvälja pöördumise.
Teadlased märkasid, et väli ei pöördunud mitte hetkega, vaid pöördus järk-järgult ja naasis seejärel oma esialgsesse asendisse. Selle „mullikese“ sees oli nii Päikese tuule osakesi kui ka Maa magnetosfääri materjali. See näitab, et piiril toimuvad aktiivsed füüsikalised protsessid, mitte lihtsalt juhuslikud häired mõõtmisandmetes.
Kuidas selline nähtus tekib?
Uuringute järgi on põhjuseks protsess, kus kohtuvad kaks vastassuunalist magnetvälja ja väljad korraks ümber korralduvad. Seda võib ette kujutada nagu kahe vastassuunalise voolu kokkupõrget, mille järel need vahetavad trajektoori. Sellise ümberkorralduse käigus vabaneb energia ning ümbritsev ruum muutub ajutiselt väga rahutuks.
Satelliidid registreerisid lisaks kiiremaid osakesi, mis liikusid piki Maa magnetvälja jooni. See viitab, et nähtus ei ole üksnes Päikese tuule kapriis, vaid et ka Maa enda magnetväli mängib olulist ja aktiivset rolli selliste lühiajaliste, kuid selgete muutuste tekkes.
Miks see oluline on?
Päikese lähedal on sarnaseid magnetvälja pöördumisi juba varem korduvalt täheldatud. Seal on neid palju ning teadlased uurivad siiani, kuidas need täpselt tekivad ja kuidas need mõjutavad ümbritsevat keskkonda. Nüüd on selge, et sarnane protsess toimub ka Maa lähedal, lihtsalt väiksemas mastaabis.
Sellest saab järeldada, et äkilised magnetvälja suuna muutused on kosmoses üsna universaalne nähtus. Maa ümbrus on seejuures hea laboratoorium: see on meile lähedal, hästi vaadeldav ja kaetud tiheda satelliidivõrguga. Mida paremini neid protsesse mõistame, seda täpsemalt saame prognoosida kosmilisi ilmaolusid ja nende mõju meie tehnoloogiale – alates satelliitsidest kuni elektrivõrkude töökindluseni.
