Teadlased hoiatavad, et kuni käesoleva sajandi lõpuni võib kaduda ligi pool maailma randadest. Seda protsessi kiirendavad tõusva merepinna tagajärjed ning üha kiirem rannikualade linnastumine. Kui looduslikud liivaribad taanduvad, kaovad olulised elupaigad ning suureneb linnade haavatavus rannikuriskide ees.
Ranniku surve all olek mõjutab tervet rannikueksosüsteemi, mis sõltub liiva looduslikust liikumisest maa ja mere vahel. Kiiresti muudetavad rannaalad vähendavad seal elavate liikide arvukust ja mitmekesisust. Niisked alad, mida külastavad turistid ja kuhu rajatakse hooneid, muutuvad haavatavaks ning see avaldab pikemas plaanis mõju ka majandusele.
Neid teemasid arutati Montevideos toimunud konverentsil, kus sõna võttis Uruguay mereteadlane Omar Defeo. Tema sõnul on rannikuriikide tihe koostöö vältimatult vajalik, et kaitsta ühiseid loodusvarasid. Teadlane rõhutas, et ilma koordineeritud tööta on randade pikaajaline säilitamine väga keeruline.
Kolme tsooni süsteem ja selle haavatavus
O. Defeo selgitab, et rannikukeskkond koosneb kolmest omavahel seotud osast. Esimene on tagaranna ehk luidete tsoon, kus tuuled kujundavad liivavalle ja künklikke kuhjatisi. Teine on rannariba, mis paljastub mõõna ajal ja kaob taas vee alla tõusu ajal.
Kolmas osa on veealune tsoon, kus lained murduvad ja kus toimub intensiivne liiva liikumine. Nende tsoonide seose hoiavad koos looduslikud protsessid, eriti tuulega kanduv liiv ja lainete tagasivool. Iga tsoon täiendab teist ning aitab tagada kogu ranniku stabiilsuse.
Kui rannikualade arendamine hävitab loodusliku luidete kaitsevööndi, võivad tormid tekitada tõsist kahju inimeste rajatistele. O. Defeo rõhutab, et piisab ühe lüli häirimisest, et kogu süsteemis tekiksid negatiivsed muutused. Isegi väikesed kohalikud sekkumised võivad mõjutada kilomeetritepikkuseid rannikujuppe.
Inimtegevuse mõju ja ülemaailmsed suundumused
Brasiilias tehtud uuring näitas, et rannakülastajate suur arv on üks peamisi rannikuökosüsteemide kadumise põhjusi. Mida rohkem inimesi randades käib, seda enam väheneb liikide mitmekesisus ja biomass, eriti veealustes tsoonides. Ehitus liivale ja rannaliiva mehaaniline puhastamine kiirendavad liikide kadumist veelgi.
Teadlased täheldasid, et mõnes paigas isegi suureneb isendite koguarv. Sellise kasvu taga on oportunistlikud liigid, kellele on kasulik inimtegevusest tulenev orgaanilise aine rohkus. Kuigi isendite arv kokku võib kasvada, ei ole see positiivne märk, sest kaob looduslik liikide tasakaal.
Teine ülemaailmne uuring näitas, et märkimisväärne taandumine toimub viiendikul rohkem kui kolmesajast uuritud rannast. Lisaks kliimamuutustele mängib suurt rolli ka inimtegevus, eriti neil rannikulõikudel, kus rannad on järskude nõlvadega või keeruka segaiseloomuga. Teadlased on ühel meelel, et olukord saab stabiliseeruda üksnes vastutustundliku rannikukorralduse ja -halduse abil.
