Tansaanias asuv Ol Doinyo Lengai vulkaan on oma ebatavalise loomuse tõttu köitnud teadlasi juba aastaid. Tegemist on ainsa aktiivse karbonatiitse vulkaaniga maailmas, mis eristub teiste seast nii oma laava koostise kui ka käitumise poolest. Selle uurimine on paljastanud ainulaadseid geoloogilisi protsesse ning andnud uusi teadmisi sellest, mis toimub sügaval Maa pinna all.
Uurimine moodsate meetoditega
Johannes Gutenbergi ülikooli teadlased viisid läbi selle vulkaani esimesed põhjalikud uuringud. Kasutades kaasaegseid seismomeetreid, jälgisid nad 18 kuu jooksul maa-aluseid värinaid ja analüüsisid, kuidas magma liigub.
See uurimus tähistas olulist sammu vulkaaniliste nähtuste, nende põhjuste ja võimalike tagajärgede paremaks mõistmiseks. Ol Doinyo Lengai, keda kohalikud masaid kutsuvad Jumala mäeks, on juba kaua olnud teaduse jaoks mõistatus. Nüüd on teadlased jõudnud senisest lähemale vastusele küsimusele, mis toimub selle erakordse loodusnähtuse sügavustes.
Maailmas ainulaadne vulkaan
Ol Doinyo Lengai teeb eriliseks selle laava koostis – see koosneb peamiselt karbonatidest, mis muudab laava tavapäraste silikaatsete vulkaanidega võrreldes erakordselt vedelaks ja suhteliselt jahedaks. Laava temperatuur on ligikaudu 550 kraadi Celsiuse järgi, kuid selle voolamiskiirus on nii suur, et see liigub kiiremini, kui inimene suudab joosta. Sulanud laava näib must, kuid jahtunult omandab see hõbedase läike.
See omapärane laava põhjustab ka teistsugust purskekäitumist. Vulkaani aktiivsus on sage, kuid mitte alati ohtlik. Teadlased on juba ammu märganud, et isegi nõrgad maa-alused värinad võivad viidata magmaliikumisele sügaval pinnase all. Selline pidev „taustane mulisemine“ aitab mõista, kuidas maa-alused protsessid ajas muutuvad.
Magmasüsteem ja uued avastused
Värsked uuringud näitavad, et Ol Doinyo Lengai all peitub keerukas magmakanalite võrgustik. Selles toimivad kaks omavahel seotud peamist magmaalikat, mis käituvad koordineeritult. Üks neist asub sügaval Maa sisemuses, teine aga märksa lähemal pinnale. See tähendab, et magma ja gaasid ei liigu ühe sirge kanali kaudu, vaid mööda hargnevaid ja käänulisi teid nende kahe allika vahel.
Teadlane Miriam Christina Reiss rõhutas, et esimest korda õnnestus kolmemõõtmeliselt täpselt määrata maa-aluste värinate asukoht ja sügavus. See võimaldab paremini jälgida, kuidas magma liigub, ning eristada signaale, mis võivad viidata tulevastele purseetele.
Uus tase vulkanoloogia arengus
See uurimus on esimene, mis on nii detailselt avanud ühe vulkaani sisemise ehituse. Saadud andmed magmakäitumise ja gaaside liikumise kohta Maa sügavustes loovad uue aluse purskeprognooside täpsustamiseks ning aitavad paremini mõista, miks mõned vulkaanid käituvad erakordselt ettearvamatult.
Kuigi praegu ei ole veel võimalik üheselt eristada, millised maa-alused värinad ennustavad peatset purse, avab see töö uusi võimalusi seiremeetodite arendamiseks. Ol Doinyo Lengai kinnitab taas, et loodus peidab endas hulgaliselt saladusi, mida inimkond alles hakkab samm-sammult lahti mõtestama.
