Jõulude lähenedes algab šokolaaditootjatele aasta kõige pingelisem hooaeg. Sel aastal ei suuda kakao pakkumine taas nõudlusele järele jõuda, mistõttu ettevõtted tunnevad üha suuremat survet. Ainuüksi kasumimarginaalide vähendamisest või hindade tõstmisest tarbijate jaoks enam ei piisa.
Kakaokriisi juured Lääne-Aafrikas
Peamine probleem on seotud ebasoodsate ilmaoludega Lääne-Aafrikas, kus kasvatatakse suurem osa maailma kakaost. Sellistes riikides nagu Elevandiluurannik ja Ghana on saagikus vähenenud ning turg muutunud närviliseks. Novembris kõikus kakao tonnihind ligikaudu viie tuhande dollari ümber.
Seetõttu otsivad suured šokolaaditootjad võimalusi, kuidas vähendada sõltuvust üha kallinevast toorainest. Üha enam pööratakse tähelepanu tehnoloogiatele, mis võimaldavad maiustusi toota ilma traditsioonilise kakaota. See võib aga tähendada ka täiesti uusi tootenimesid poeriiulitel.
Tootjate plaanitav „šokolaadirevolutsioon”
Šveitsi ettevõte Barry Callebaut teatas koostööst Saksa toidutehnoloogia arendajaga Planet A Foods. Lepingu eesmärk on luua pikaajaline kakaovaba šokolaaditoodete sari. Saksa partner on välja töötanud retsepti, kus kakao asendatakse päevalilleseemnete, taimsete rasvade ja suhkruga.
Paralleelselt teeb Barry Callebaut koostööd ka Zürichi ülikooliga, et arendada välja laboris kasvatatav kakao. Idee on lihtne: šokolaadile omase maitse ja tekstuuri saamiseks piisaks üksnes kakaorakkude kasvatamisest, loobudes traditsioonilisest kakaopuude kasvatamisest istandustes. Nii oleks võimalik tagada stabiilsem tarne ja paremini toime tulla kliimamuutuse või poliitiliste vapustustega.
Laborikakao kui tõsiseltvõetav alternatiiv
Alternatiive otsib ka Mondelez, kellele kuuluvad sellised kaubamärgid nagu Milka ja Toblerone. Ettevõte on juba mitu aastat uurinud võimalusi, kuidas toota kakaod rakkudest, mööda minnes traditsioonilisest põllumajandusest. Aasta tagasi omandas Mondelez osaluse iduettevõttes Celleste Bio, mis on spetsialiseerunud laboris toodetavale kakaole.
Celleste Bio väitel on neil võimalik toota ühest kakaokaunast terve tonni kakaovõid. Kui need lubadused tõeks osutuvad, võib see šokolaaditööstust kardinaalselt muuta. Selline tehnoloogia lubab väiksemat veekasutust ning tootmist tehastest märksa lähemal, mis omakorda tähendaks keskkonnasäästlikumat tarneahelat.
Looduslikud asendajad ja õiguselikud piirangud
Kakao asendajana kasutatakse mitmesuguseid looduslikke koostisosi, näiteks viinamarja- või päevalilleseemneid. Veel üks võimalus on jahubrädi ehk karobipuu viljaliha, mille maitse ja värvus meenutavad kakaod. Seda peetakse sageli odavamaks ja keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks.
Euroopas kehtivad aga selged reeglid selle kohta, mida tohib nimetada šokolaadiks. Toode peab sisaldama vähemalt 35% kakaokuivaineid, kusjuures kakaovõi ja rasvavaba osa proportsioonid on täpselt määratletud. Kui neid tingimusi ei täideta, võivad tootjad olla sunnitud loobuma sõnast „šokolaad” oma pakenditel.
Seega võib ees seista revolutsioon, mis ei too kaasa üksnes uut maitset, vaid ka täiesti uued nimetused meie maiustustele.
