Kuigi dementsusele ei ole siiani leitud ravimit, mõistavad teadlased üha paremini, millised igapäevased harjumused võivad riski mõjutada. Esile tõstetakse liikumist, toitumist, alkoholi tarbimist, sotsiaalseid suhteid ning isegi seda, kuidas me muusikat kuulame. Nüüd pakutakse sellesse nimekirja lisada ka juust.
Jaapani uurimus juustu ja dementsuse seostest
Jaapanis läbi viidud uuring, mille algatas toiduettevõte Meiji Co., keskendus eakate inimeste toitumisele ja tervisele. Teadlased analüüsisid ligi kaheksat tuhandet vähemalt 65-aastast osalejat. Umbes pooled neist sõid juustu vähemalt kord nädalas, ülejäänud teatasid, et nad juustu ei tarbi.
Osalejate tervist jälgiti kolme aasta jooksul, et leida võimalik seos juustu tarbimise ja dementsuse tekkimise vahel. Tulemused näitasid küll väikest, kuid märgatavat erinevust juustu sööjate ja mittesööjate vahel. See on andnud hoogu arutelule, kas juustul võib olla ajule eraldi kaitsev toime.
Mida näitavad arvud?
Kolme aasta jooksul kujunes dementsus välja 134 juustu söönud inimesel, mis moodustab umbes 3,4% selles rühmas. Juustu mitte tarbinud osalejate seas oli juhte 176, ehk ligikaudu 4,5%. Teisisõnu – erinevus on umbes 10–11 lisajuhtumit tuhande inimese kohta.
Teadlased rõhutavad, et tegu on seose, mitte otsese põhjuslikkuse tõendiga. Samas haakuvad need leiud varasemate vaatlustega, mis on ühendanud piimatoodete tarbimise parema tunnetusliku ehk kognitiivse tervisega. Isegi kui mõju üksikisiku tasandil on väike, võib see olla ühiskonna mastaabis märkimisväärne.
Arvesse võeti ka teisi tegureid
Andmeid analüüsides võtsid teadlased arvesse osalejate vanust, sugu, haridustaset ja sissetulekut. Hilisemas analüüsis hinnati ka üldist toitumiskvaliteeti, sest juustu mittesööjad sõid sagedamini vähem tervislikult.
Kui arvesse võeti kogu menüü kvaliteeti, seos juustu ja väiksema dementsuseriski vahel küll nõrgenes, kuid jäi statistiliselt oluliseks. See viitab, et juust ei pruugi olla pelgalt tervislikuma elustiili näitajaks, vaid tootel endal võivad olla omadused, mis toetavad aju vastupanuvõimet vananemisele. Uuring ei olnud siiski mõeldud täpsete toimemehhanismide väljaselgitamiseks.
Võimalikud põhjused ja järgmised sammud
Teadlaste sõnul sisaldab juust mitmeid aineid, mida seostatakse aju tervisega, näiteks vitamiin K. Samuti on juust fermenteeritud toode, mis võib pakkuda soolestikule kasulikke baktereid. Soolestiku seisundit seostatakse üha sagedamini dementsuse riskiga.
Lisaks peetakse fermenteeritud piimatooteid sageli südamele soodsamaks variandiks ning hea südame-veresoonkonna tervis on oluline ka ajule. Niisiis võib juust toetada aju kaudselt, aidates hoida veresoonkonda paremas seisus.
Mida see tähendab tavalisele juustusõbrale?
Maailmas elab dementsusega juba praegu kümneid miljoneid inimesi ning vananeva rahvastiku tõttu see arv kasvab. Seetõttu kutsuvad teadlased üles jätkama uuringuid, et paremini mõista:
- kui palju juustu võiks olla kasulik süüa,
- millised juustusordid võivad olla kõige tõhusamad,
- miks täpselt selline kaitsev toime tekkida võiks.
Praegune sõnum on siiski lihtne: juust ei ole garantiiks dementsuse vältimisel, kuid see võib olla üks väike igapäevane toitumisvalik, mis koos teiste tervislike harjumustega aitab mälu ja ajutööd kauem toetada.
