Kuigi ravivõimalused arenevad kiiresti, püsivad südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH) Eestis endiselt peamise surmapõhjusena – eriti meeste seas. Üha sagedamini tabab infarkt aga ka nooremaid inimesi ning patsientide hulgas on üha rohkem keskkealisi naisi.
Kardioloogid tähistavad sel nädalal müokardiinfarkti nädalat ja hoiatavad: ohtlik ei ole ainult ebatervislik eluviis või pärilikkus, vaid ka süsteemsed puudujäägid – ebaefektiivne ennetus, piiratud ravijuurdepääs ning endiselt liiga madal elanikkonna teadlikkus.
„Statistika on kahjuks jätkuvalt halastamatu – SVH on siiani peamine surmapõhjus, eriti meeste hulgas. Kuigi pärast pandeemiat näeme kerget isheemilise südamehaiguse tõttu suremuse vähenemist, on üldine olukord endiselt kurb – Eesti on Euroopa tipus,“ nendib kardioloog prof. Olivija Dobilienė.
Tema sõnul mõjutavad seda paljud tegurid. Inimesed mõtlevad oma tervise tugevdamisele sageli liiga hilja: liigume liiga vähe, sööme rasvast ja magusat toitu, suitsetame, tarvitame alkoholi, elame kroonilise stressi tingimustes. Sageli eirame kõrget vererõhku või kõrget kolesteroolitaset.
„Isegi siis, kui inimene on osalenud SVH ennetusprogrammis ja tal on leitud kõrge risk, jäetakse ettenähtud ravimid sageli lihtsalt võtmata. Need ravimid on määratud ateroskleroosi progresseerumise pidurdamiseks ja infarkti või insuldi ärahoidmiseks, kuid kui neid ei kasutata, muutub kogu süsteem ebaefektiivseks,“ rõhutab arst.
Vaja on inimeste teadlikkust ja poliitilist tahet
Kardioloog toob esile, et tarvis on mitte ainult isiklikke muutusi, vaid ka selgemaid ja reaalselt elluviidavaid tervisepoliitilisi otsuseid.
„Vaja ei ole üksnes formaalseid programme, vaid ka tegelikku jälgimist – kõrge riskiga rühmade süstemaatilist seiret, varajase diagnostika parandamist ja ennetavate teenuste paremat kättesaadavust. Samuti tuleb ühiskonda selgelt ja arusaadavalt teavitada riskiteguritest, emotsionaalse tervise olulisusest ning ravimravi efektiivsusest. Ainult pikaajaline „halva“ kolesterooli vähendamine ja tõhus vererõhu kontroll kaitsevad ateroskleroosi tagajärgede eest,“ selgitab prof. O. Dobilienė.
Ta lisab, et igapäevases töös kohtab palju patsiente, kes ütlevad: „minu kolesterool on ju päris hea“, teadmata ei täpset näitu ega sihtväärtust. Isegi siis, kui üldkolesterool ületab 5–6 mmol/l, peetakse seda sageli „heaks“.
Igaüks peaks oma näite teadma
„Näiteks keskealisel mehel, kes suitsetab, on ülekaaluline või põeb ravimata hüpertensiooni, ei tohiks „halva“ ehk LDL-kolesterooli tase ületada 1,8 mmol/l. Kui inimesel on juba olnud müokardiinfarkt või on tehtud südameveresoonte stentimine, peaks LDL-kolesterooli sihtväärtus olema mitte üle 1,4 mmol/l,“ selgitab arst.
Kui „halb“ kolesterool tuleb vähendada 50 protsenti või enam, ei piisa ainult tervislikust toitumisest ja liikumisest – vajalik on ravimravi. Selle aluseks on statiinid; vajaduse korral rakendatakse kombineeritud ravi koos teiste kolesterooli alandavate ravimitega, sealhulgas uuenduslike preparaatidega, mis paraku ei ole veel kompenseeritavad.
Infarkt „nooreneb“ – üha sagedamini tabab ka naisi
Professori sõnul esineb müokardiinfarkti üha sagedamini nooremas eas – selles ei ole enam kahtlust.
„Jah, ravi on paranenud – inimesed jõuavad kiiremini spetsialiseeritud keskustesse, tehakse kaasaegseid sekkumisi, mistõttu haiglasisene suremus on umbes 10 protsenti. Kuid 90 päeva jooksul pärast infarkti püsib suremus 6–12 protsendi juures – see on palju,“ tõdeb ta.
Infarkti diagnoositakse üha sagedamini mitte ainult meestel, vaid ka naistel. Eriti ohtlik on, et naiste sümptomid on sageli ebatüüpilised: tugeva rindkerevalu asemel võivad esineda õhupuudus, iiveldus, nõrkus, südamekloppimine.
„Ajalooliselt on südamehaigusi peetud meeste probleemiks. Seetõttu ei tunta naiste sümptomeid sageli õigel ajal ära – nad ise kipuvad neid pisendama ja ka arstid ei pruugi neid alati piisavalt tõsiselt võtta,“ selgitab prof. O. Dobilienė.
Miks tabab infarkt noori?
Kardioloogi sõnul põhjustab noorematel inimestel esinevaid infarkte enamasti mitme riskiteguri kombinatsioon. See ei ole ainult suitsetamine, istuv töö, halb toitumine ja vähene kehaline aktiivsus, vaid ka geneetika.
„Töötempo on pingeline, magatakse vähe, stress on pidev. Sellele lisanduvad elektroonilised sigaretid, metaboolne sündroom, ülekaal, arteriaalne hüpertensioon. Väga olulised on ka geneetilised tegurid – kui lähisugulastel on esinenud südamehaigusi või ootamatut surma, kasvab risk oluliselt. Mõnikord on isegi tervisliku eluviisiga inimesel pärilikkuse tõttu väga suur risk, kuid enamasti on tegu mitme teguri koosmõjuga,“ ütleb ta.
Pärast müokardiinfarkti – algus, mitte lõpp
Professor rõhutab, et müokardiinfarkt ei ole lõpp, vaid signaal, et südame-veresoonkonna süsteem on tõsiselt kahjustatud. Seetõttu on teisene ennetus ainus võimalus tüsistusi ja haiguse kordumist vältida.
„Patsiendi ravi ei lõpe haiglast lahkumisega. Efektiivne teisene ennetus hõlmab mitut valdkonda: kolesterooli taseme langetamist, vererõhu kontrolli, tromboosiriski vähendamist, eluviisi korrigeerimist ja pidevat jälgimist,“ selgitab prof. O. Dobilienė.
Ravimite kättesaadavus võib määrata patsiendi saatuse
Arsti sõnul on ravimite kättesaadavus kriitilise tähtsusega. Uuenduslikud ravimid on mõnel juhul sõna otseses mõttes eluliselt vajalikud, kuid Eestis ei hüvitata neid seni veel kõigile, kes neid vajaksid.
„See tekitab paradoksaalse olukorra – meil on olemas tõhusad ravimid, kuid kõik, kes neid tegelikult vajavad, ei pääse neile ligi. Kui soovime reaalselt vähendada suremust südamehaigustesse, peame tagama, et kaasaegne ravi oleks kättesaadav kõigile patsientidele,“ rõhutab prof. O. Dobilienė.
