Isiklike rahaasjade korraldamine ei pea olema ei keeruline ega kaootiline. Kuigi paljud inimesed tunnevad rahateemadel rääkides stressi ja ebakindlust, piisab enamasti mõnest selgest põhimõttest ning arusaamisest, kus kõige sagedamini eksitakse, et oma finantsolukord muuta hallatavaks ja mittepetlikuks. Õige suhtumine sissetulekutesse, kuludesse, säästmisse ja investeerimisse pakub lisaks rahalisele kindlustundele ka sisemist meelerahu.
Rahaline vabadus pole ainult suur palk
Ettevõtte „PZU Lietuva gyvybės draudimas“ pealinna regiooni juht Laura Zelbaitė rõhutab, et rahaline vabadus ei tähenda üksnes kõrget palka, vaid eelkõige oskust rahaga targalt ümber käia. Tema sõnul tasub oma finantsilist „selgroogu“ tugevdades aeg-ajalt õppida ka teiste inimeste kogemustest ja isegi nende vigadest.
Teadlik suhtumine rahasse aitab paremini mõista oma rahalisi võimalusi ja vajadusi, soodustab läbimõeldud kulude ja investeeringute planeerimist, vähendab spontaanseid otsuseid ning loob aluse pikaajalise finantsheaolu kujundamiseks. Õige hoiak ei aita üksnes ennast kindlamalt tunda igapäevaste rahaliste valikute osas, vaid avab tee ka ambitsioonikamatele eesmärkidele – alates stabiilse tuleviku tagamisest kuni suuremate eluunistuste täitmiseni.
Üks levinumaid vigu: vale „valem“
Rääkides vigadest isiklike rahaasjade korraldamisel, toob Zelbaitė näitena ühe reaalse loo: kõrgel ametikohal töötanud ja head palka teeninud mees kaotas ootamatult töö ega leidnud pikka aega samal tasemel ametit. Kuna ta polnud endale kapitali kogunud, sattus ta kiiresti keerulisse finantsolukorda.
„Paljud inimesed lähtuvad valest rahaplaneerimise valemist: sissetulekust lahutatakse kulud ja see, mis üle jääb, suunatakse säästudeks. Paberil tundub see loogiline, kuid praktikas jääb säästmiseks sageli lihtsalt mitte midagi üle. Tulemuslikum on valem teistpidi: esmalt arvata sissetulekust maha säästmiseks mõeldud osa ja alles siis kasutada ülejäänut igapäevasteks kuludeks,“ selgitab finantsekspert.
Oluline on kõigepealt raha kõrvale panna, isegi kui see on alguses vaid mõni protsent sissetulekust, ning elada ülejäänud summa piires. Nii kujunevad välja kestlikud harjumused ja luuakse tugev alus rahalisele vabadusele.
Finantspuhver ja „plaan B“
Zelbaitė sõnul on finantspuhver hädavajalik kaitse ootamatute elusündmuste vastu. Kuid ka korralikud säästud võivad trauma või raske haiguse korral kiiresti otsa lõppeda, mistõttu on vaja lisaks reservile ka „plaani B“ – kaitset tõsiste finantslöökide eest, ehk kindlustust.
„Kui murdate käeluu, siis paari nädala või kuu pärast saate suure tõenäosusega tööle naasta. Lihtne luumurd ilma tüsistusteta ei tekita reeglina tõsiseid rahaprobleeme. Aga kujutage ette rasket traumat, mis rivistab teid välja terveks aastaks. Kuidas muutuks siis teie rahaline olukord, kui te ei saaks pikka aega tööd teha? Üks tõsine haigus või õnnetus võib säästud kiiresti ammendada ja teid laenudesse lükata,“ selgitab ta.
Kindlustus on tema sõnul nagu lukustatud sahtel, kuhu igakuiselt väikeseid summasid kogute – raha saab kätte vaid erandlike sündmuste korral. Oluline on, et see aitab vältida suuri rahalisi tagasilööke.
Investeerimine: passiivne või aktiivne?
Zelbaitė rõhutab, et investeerimine on üks peamisi viise oma finantstuleviku tugevdamiseks. Eduka investeerimise aluseks on pikaajaline strateegia ja emotsionaalne stabiilsus: turu kõikumiste ajal ei tohi lasta end paanikast juhtida, vaid otsuseid tuleb teha ratsionaalselt. Samuti tasub spekuleerida üksnes nende summadega, mille kaotamist saab endale lubada, sest investeerimine on alati seotud riskiga.
„Minu esimene investeering oli tudengipõlves, 2013. aastal. See oli turvaline, võib-olla isegi liiga konservatiivne, kuid juba siis mõistsin, kuidas emotsioonid investori otsuseid mõjutavad. Vara väärtus tõusis ja langes ning pidevalt tekkis küsimus: kas müüa või hoida, mis siis, kui hind kukub nulli, aga äkki see hoopis kahekordistub? Teoorias on kõik lihtne – osta siis, kui hind langeb, ja müü, kui hind tõuseb. Tegelikkuses, kus mängu tulevad inimlikud tunded, on pilt palju keerulisem. Turupõhja või -tipu tunneb ära alles hiljem tagasi vaadates,“ kirjeldab ta.
Eksperdi hinnangul on passiivne pikaajaline investeerimine sageli turvalisem ja usaldusväärsem tee. MSCI All Country World Indexi andmed näitavad, et ajavahemikus 1969. aasta lõpust kuni 2017. aastani ei olnud ühtegi 15-aastast perioodi, mil investeeringute tootlus oleks olnud negatiivne. See tähendab, et kuigi lühiajaliselt – näiteks kriiside ajal – võib investeeringute väärtus kukkuda, taastub see aja jooksul.
„Üks passiivsetest lahendustest, mis eriti silma paistab, on investeeriv elukindlustus, eeskätt siis, kui seda tehakse tööandja kaudu. Nii saab kasutada maksusoodustusi ja kasvatada kapitali ka neil, kellel napib aega või teadmisi turgude aktiivseks jälgimiseks,“ märgib ta.
Kui aga eelistate aktiivset investeerimist, on Zelbaitė sõnul kõige olulisem reegel väga lihtne – ärge riskige sellega, mida te ei saa endale lubada kaotada.
„Kui teil on 1000 eurot, mille kaotamine ei mõjutaks teie igapäevaelu, võite julgelt katsetada. Kuid kui see on kogu teie sääst, tasub valida konservatiivsem lahendus,“ soovitab ta.
Ärge unustage pensionit
„Riiklik pension on vaid baas, mis vaevalt tagab vanaduses täisväärtusliku elu. Kui soovite väärikat pensionipõlve, on hädavajalik koguda lisaks. Mida varem alustate, seda rohkem on aega, et „raha teeks raha“,“ rõhutab Zelbaitė.
Ta toob taas näite elust: üle 35 aasta samal alal töötanud naine koges läbi põlemist ja otsustas töölt lahkuda. Peaaegu aasta sai ta töötutoetust, kuid hiljem jäid igasugused sissetulekud ära. Nüüd elab ta abikaasa palgast ja ootab võimalust minna ennetähele pensionile.
„Sellisel otsusel on aga oma hind – ennetähele pension on kogu edasise elu jooksul oluliselt väiksem, sest 35-aastasest staažist ei piisa. Eestis, nagu ka Leedus, toimib kolme sambaga pensionisüsteem ning iga sammas on oma plusside ja miinustega. Teadmatus selles valdkonnas võib osutuda väga kulukaks, seega tasub mõista, mida iga sammas tähendab ja kuidas see saab teie tulevikku toetada,“ selgitab ta.
Esimene sammas – riiklik pension
Esimene sammas on riiklik süsteem, milles osalevad kõik töötajad. Tulevane pension sõltub staažist, makstud sotsiaalmaksust ja riigi võimalustest. Kuna rahvastik vananeb, ei piisa sellest üksi täisväärtuslikuks eluks pensionieas.
Teine sammas – kohustuslik kogumispension
Teine sammas on erasektoris toimiv kogumissüsteem, mida toetab ja kontrollib riik. Selle eelisteks on see, et kogutud vara on pärandatav ja eraldi riigieelarvest. Samas mõjutavad väljamaksete tingimusi poliitilised otsused, mistõttu on tulevikus tehtavaid muudatusi raske ette näha.
Kolmas sammas ja investeeriv elukindlustus
Kolmas sammas ning investeeriv elukindlustus on kõige paindlikumad lahendused. Need võimaldavad:
- kasutada maksusoodustusi, eriti juhul, kui kogumine toimub tööandja kaudu,
- otsustada ise, kui palju ja kuhu investeerida,
- koguda aja jooksul oluliselt rohkem vara.
Teadlikud otsused tänases päevas loovad kindlama homse
Finantsekspert rõhutab lõpetuseks, et täna tehtud teadlikud valikud võivad saada tugevaks vundamendiks homsele rahalisele turvalisusele ja vabadusele. Mida varem oma rahalise heaolu eest hoolitsema hakata, seda rohkem võimalusi on luua rahulik ja väärikas tulevik.
Seepärast tasub üle vaadata oma harjumused, valida sobivad kogumis- ja kaitselahendused ning hakata tegutsema kohe, mitte lükata otsuseid määramatusse homsesse.
