Teadlased üle kogu maailma otsivad võimalusi, kuidas mitte ainult pikendada inimese eluiga, vaid ka hoida seda võimalikult tervena. Viimane läbimurre selles valdkonnas tuleb Londoni Queen Mary ülikoolist, kus uurijad katsetasid uut ravimit nimega Rapalink‑1.
Rapamicinist inspiratsiooni saanud uus preparaat
See preparaat on loodud tuginedes juba tuntud immuunsust pärssivale ühendile rapamitsiinile, mis on varasemates uuringutes näidanud võimet pikendada nii rakkude kui ka loomade eluiga. Katseid tehti pärmseentega – organismidega, mida vananemisprotsesside uurimisel sageli kasutatakse, sest nende rakud käituvad teatud mõttes sarnaselt inimese rakkudele.
Uuringu tulemused näitasid, et Rapalink‑1 pikendas pärmirakkude eluiga sama palju kui rapamitsiin. Kuid uus ravim toimib veelgi sügavamal tasandil: see soodustab selliste ensüümide tootmist, mis muudavad soolebakterite toodetud ühendi agmatiini teisteks keemilisteks aineteks. Need omakorda mõjutavad positiivselt geene, mis on seotud vananemisprotsessiga.
Kuidas Rapalink‑1 täpsemalt toimib?
Teadlased leidsid, et nii Rapalink‑1 kui ka rapamitsiin toimivad sama bioloogilise ahela kaudu, mida nimetatakse TOR‑iks (inglise keeles Target of Rapamycin). See ahel on juba ammu seotud rakkude vananemise ja erinevate haigustega ning sarnane mehhanism töötab ka inimese organismis.
Viimased tulemused viitavad, et Rapalink‑1 mõjutab eeskätt TORC1 alamsüsteemi – seda osa süsteemist, mis vastutab rakkude kasvu eest. Ravim aeglustab TORC1 aktiivsust, mille tulemusel rakud kasvavad aeglasemalt, kuid püsivad elujõulised märksa kauem.
Uurijate hinnangul võib selline toimemehhanism olla kasulik mitte ainult vananemise pidurdamisel, vaid ka mitmete haiguste ravimisel, näiteks vähi või teiste häirete puhul, mis on seotud ebanormaalse rakkude kasvuga. Praegu katsetatakse Rapalink‑1 ravimit juba vahendina, mis võiks aidata pidurdada kasvajate kasvu ning parandada organite siirdamise tulemusi.
Mikrobiom, toitumine ja vananemine
Üks uuringu juhtidest, rakubioloog Charalampos Rallis, rõhutab, et see avastus aitab paremini mõista, kuidas meie toitumine ja soolebakterid mõjutavad organismi vananemist. Tema sõnul võib just agmatiini ning seda lagundavate ensüümide toime olla oluline võti pikema ja tervema elu juurde.
Kuigi tulemused on väga paljulubavad, hoiatavad teadlased liigse optimismi eest. Praeguseks on kõik katsed tehtud üksnes pärmseentega, mistõttu on vaja veel palju tööd, enne kui saab kindlalt rääkida ravimite mõjust inimesele.
Eksperdid manitsevad olema ettevaatlikud ka agmatiini toidulisanditega, mida juba müüakse tervise toetamise vahendina. Need võivad olla kasulikud vaid siis, kui teatud ainevahetusahelad toimivad korrektselt; mõnel juhul võivad need aga isegi põhjustada kahjulikke kõrvalmõjusid.
Väike samm teel suurema elueani
Kuigi “igavese nooruse tablett” on endiselt kauge tulevik, annab see avastus uusi lootusi. See avab tee vananemisprotsessi sügavamaks mõistmiseks ning näitab, et inimese eluiga saab pikendada mitte üksnes väliste tegurite mõjutamisega, vaid ka mõjudes rakkudele seestpoolt.
Teadlaste hinnangul võivad sellised uuringud tulevikus aidata ennetada vanusega seotud haigusi alates Alzheimeri tõvest kuni artriidini ning võimaldada inimestel püsida kauem terved ja aktiivsed.
