Sa tõenäoliselt oled korduvalt kuulnud soovitust, et parim viis nohust või külmetusest kiiremini paraneda on end korralikult higistama ajada. Seda peetakse tihti põlvest põlve edasi antud tarkuseks ning kuum tee, tekid ja saun muutuvad justkui kohustuslikuks rituaaliks.
Uuemad teadusuuringud näitavad aga, et selline lähenemine ei ole sugugi nii tõhus, kui võiks loota. Üllatuslikult ei nõrgesta ega tühista higistamine iseenesest neid viiruseid, mis külmetust põhjustavad. Keha võitleb haigusega hoopis muude mehhanismide kaudu ning liigne higistamine võib isegi kahju teha, eriti kui kaotad palju vedelikku või kehatemperatuur liigselt tõuseb.
See tähendab, et populaarne soovitus ei ole sugugi nii ohutu ja tõhus, kui esmapilgul tunduda võib. Seepärast on väga oluline aru saada, mis tegelikult aitab kiiremini terveneda ja mis pakub vaid lühiajalist kergendustunnet.
Kas higistamine võib paranemist kiirendada?
Teadlased selgitavad üheselt, et külmetust põhjustavad viirused, mis hakkavad organismis paljunema kohe pärast seda, kui nad satuvad hingamisteedesse. Keha reageerib, aktiveerides immuunsüsteemi, ning sellised sümptomid nagu palavik on selle võitluse märk. See tähendab, et higistamine ise ei mõjuta viirust otse – see ei puhasta organismi viirusest ega nõrgenda infektsiooni.
End paremini tunned alles siis, kui immuunsüsteem on viirusega ise toime tulnud. Enamiku inimeste jaoks võtab see aega umbes 7–10 päeva. Kuum dušš või aur võivad ajutiselt kergendada hingamist ja leevendada enesetunnet, kuid need ei lühenda haiguse kestust. Seega võib higistamist käsitleda vaid ajutise sümptomite leevendajana, mitte ravimeetodina.
Kas külmetusega tohib trenni teha?
Füüsiline aktiivsus võib parema vereringe tõttu pakkuda lühiajalist kergendust. Mõnikord aitab isegi kerge jalutuskäik vähendada ninakinnisust. Samas võib liigne pingutamine enesetunnet hoopis halvendada, sest organism vajab energiat viirusega võitlemiseks, mitte treenimiseks.
Oluline on kuulata oma keha ja vältida intensiivseid treeninguid. Samuti tasub meeles pidada, et spordiklubid ja muud suletud ruumid võivad kergesti muutuda viiruse leviku kolleteks. Nii kaua, kui oled nakkusohtlik, oleks mõistlik hoiduda avalikest ruumidest, et mitte teisi nakatada.
Külmetuse etapid
Külmetushaigus kulgeb tavaliselt kolmes selges etapis:
1. Etapp – nakatumine ja esimeste sümptomite teke.
See algab kohe pärast viiruse sattumist organismi, kui see hakkab paljunema. Esimesed sümptomid ilmnevad tavaliselt 1–3 päeva jooksul.
2. Etapp – haiguse aktiivne faas.
See on periood, mil avalduvad iseloomulikud nähud: nohu, köha, kurguvalu, väsimus ja üldine halb enesetunne.
3. Etapp – jääknähud.
Selles faasis sümptomid tasapisi taanduvad ega kesta tavaliselt üle kümne päeva. Kui külmetus venib pikemaks või sümptomid on väga tugevad, tuleks kindlasti konsulteerida arstiga.
Kuidas paranemist kiirendada?
Üks olulisemaid samme on piisav vedeliku tarbimine. Rohke vee joomine aitab vähendada ninakinnisust, hoiab limaskestad niiskena ja parandab üldist enesetunnet.
Täisväärtuslik puhkus on sama tähtis. Magada tasub tavapärasest rohkem ning vältida tuleks füüsilist ja vaimset ülepingutust, et organism saaks suunata oma ressursid viirusega võitlemisele.
Kui ruumi õhk on väga kuiv, tasub seda niisutada, sest niiskem õhk kergendab hingamist ja vähendab limaskestade ärritust. Kindlasti tuleks külmetuse ajal vältida suitsetamist, sest see raskendab hingamist ja kahjustab veelgi hingamisteid.
Millal pöörduda arsti poole?
Mõned sümptomid võivad viidata sellele, et tegemist ei ole enam tavalise külmetusega ning vaja võib minna arstiabi. Arstiga tuleks ühendust võtta, kui esineb:
- väga tugev lihasvalu või kõrge palavik,
- hingamisraskused või õhupuudus,
- nahalööve koos külmetuse sümptomitega,
- pikaajaline või väga tugev köha, mis ei taandu.
Sellistel puhkudel on oluline mitte viivitada ja pöörduda viivitamatult arsti poole, et välistada tõsisemad haigused ja saada õigeaegset ravi.
