Millest elab tänapäeva teadus ja millist rolli – abilise, partneri või koguni konkurendina – mängib üha suuremat mõju omandav tehisintellekt (TI)? VILNIUS TECH elektroonikateaduskonna professori dr Artūras Serackise sõnul on TI toonud teadlased ja innovatsiooni loojad täiesti uue etapi lävele, kus tänu neile tehnoloogiatele saavad peaaegu kõik konkureerida peaaegu võrdsetel tingimustel.
Siin tekib siiski paradoks: kuigi juurdepääs teadmistele on suurem kui kunagi varem, ei avane teadus, vaid sulgub. Millist mõju võib see avaldada tuleviku innovatsioonidele?
Tehisintellekt kui teadlase uus tööriist ja partner
Tänapäeva innovaatoritel on märksa rohkem iseseisvust, vabadust ja võimalusi, sest generatiivne TI on vähendanud või koguni kõrvaldanud olulise arengupiduri – piiratud juurdepääsu teadmistele, varasemate uurijate loodud lahendustele ja muudele infokogumitele. Samuti on vähenenud piirangud ressurssidele, mida on vaja olemasoleva info analüüsimiseks, kordamiseks ja edasiarendamiseks. See viib oluliselt kiiremini oluliste protsesside ja otsusteni, mis on teadusliku ja tehnoloogilise arengu jaoks hädavajalikud.
„Näiteks kulutasime 5–10 aastat tagasi teadustöid tehes väga palju aega eksperimentide tehniliste küsimuste lahendamisele. Nüüd saame tänu TI-le keskenduda pigem uurimisküsimuste sõnastamisele, uurimiskava koostamisele, erinevate teostusviiside otsimisele ja tulemuste hindamisele eri vaatenurkadest,“ selgitab prof dr Artūras Serackis.
TI ei vabasta teadlasi mitte ainult kurnavast teabeotsingu koormast, vaid aitab vältida ka vigu, mis tekivad üksnes teadmiste või kogemuste puudumise tõttu konkreetses valdkonnas. Aastaid kasutati teadusartiklites, mille autorid ei olnud matemaatika ega info- ja sidetehnoloogia (IST) spetsialistid, väga lihtsaid andmete rühmitamise ja klassifitseerimise meetodeid – enamasti Support Vector Machine (SVM) klassifikaatorit või mitmekihilist perceptroni (Artificial Neural Network).
„Need meetodid meenutasid sageli otsekui õpikunäiteid – neid rakendati ilma parameetreid kohandamata konkreetsete andmete järgi. Nüüd saab aga iga valdkonna uurija, kes on teinud mõõtmisi, küsitlusi või arvutusi, konsulteerida TI-ga, milliseid analüüsimeetodeid oma tulemuste tõlgendamiseks kasutada. See ei kaitse üksnes vigade eest, vaid loob ka sillad teadusvaldkondade vahel, mis omavahel tavaliselt ühist keelt ei leia, ning julgustab interdistsiplinaarseid ja ülekanduvaid uurimusi,“ märgib VILNIUS TECH elektroonikasüsteemide kateedri juhataja.
Teadmiste sügavus vs ligipääs kvaliteetsetele andmetele
Prof dr Serackise hinnangul annab praegu teadlastele suurema eelise mitte enam üksnes konkreetse valdkonna sügav tundmine ning oskus rakendada keerukaid andmetöötlusmeetodeid, vaid võimalus jõuda korralikult korrastatud ja usaldusväärsete andmete ning kvaliteetsete teabeallikateni.
„Pikas plaanis hakkab teadlaste konkurentsivõimet üha enam määrama juurdepääs eksperimentaalsetele uurimisressurssidele ja andmetele, mis seovad teadustöö praktikaga – näiteks detailsed ja usaldusväärsed meditsiiniasutuste, energeetikataristu, sotsiaalvõrgustike, logistika või tootmisettevõtete andmed. Teadusasutused, mis teevad aktiivselt koostööd paljude idufirmade ja eri valdkondade ettevõtetega, paistavad tugevalt silma nende kõrval, kes piirduvad koostööga 1–2 tööstusgigandiga oma linnas.
Konkurentsieelise annab ka võimalus testida loodavaid lahendusi eriseadmetega varustatud laborites, mille kallist aparatuuri suudavad endale lubada vaid vähesed ülikoolid kogu maailmas,“ lisab professor.
Kriitiline piir: turvalisus versus innovaatilisus
Siin jõuame taas paradoksini: kuigi tohutud infomahud on kättesaadavad peaaegu kõigile – teadlastest kuni lihtsalt uudishimulike inimesteni –, hakkab TI ajastul määravaks eelise allikaks kujunema just eriline ligipääs tundlikele andmetele. Need võivad puudutada isikuandmeid, ettevõtete ärisaladusi või isegi riiklikku julgeolekut ning seega mõjutada teaduse avatust ja koostöövõimalusi.
Neid teemasid arutleb prof dr Serackis konverentsil „Inimlikud ja rohkem kui inimlikud tulevikud: tehnoloogilised innovatsioonid kooseksisteerimise kujundamiseks“, mida korraldavad Leedu teaduse ja ettevõtluse konsortsiumi partnerid koostöös maailma juhtiva Massachusettsi Tehnoloogiainstituudiga (MIT, USA).
„Lihtne näide on eraettevõttele kuuluva päikese- või tuulepargi elektritootmise andmed. Igasugune selliste andmete avalikustamine võib anda konkurentidele või pahatahtlikele osapooltele väärt teavet võimalike diversiooniaktsioonide kavandamiseks.
Peame meeles pidama ka seda, et innovatsioon ei sünni alati heatahtlikest kavatsustest ega ole alati seotud ühiskonna heaoluga. TI võib kujutada endast tõsist turvariski, kui me ei mõista piisavalt hästi kõiki viise, kuidas seda saab kasutada nii rahumeelsetel, vaenulikul kui ka vastutustundetutel eesmärkidel,“ hoiatab elektroonikateaduskonna professor.
Kuidas kasutada TI-d turvaliselt ja vastutustundlikult?
Küsimus, kuidas tagada nende tehnoloogiate tõhus, väärtust loov, ent samas vastutustundlik ja turvaline kasutamine, on teadlaskonda vaevanud juba aastaid. Üht ja ainsat lihtsat vastust pole leitud.
„Palju räägitakse sellest, et püüd tagada TI tehnoloogiate turvaline ja vastutustundlik areng võib viia EL-i riigid innovatsioonis mahajääjate hulka. Kuid peame endalt küsima: mis on olulisem – kas tunda end turvalisena või leppida sellega, et ühel päeval võime muutuda statistiliselt tühiseks TI-rakenduste ohvriks.
Samas ei saa me mööda vaadata tõsiasjast, et maailm on muutunud. Reaalse ja valeinformatsiooni tohutud vood raskendavad orienteerumist ning seetõttu peab osa innovatsioonist keskenduma just üldise turvalisuse tagamisele ja desinformatsiooni tõrjele,“ rõhutab professor.
Serackise hinnangul tuleks siin lähtuda teadlastele hästi tuttavatest innovaatilise toote loomise etappidest – pelgast ideest ja teoreetilisest „mis oleks, kui“ arutelust ei piisa.
„Praktilised lahendused tuleb katsetada reaalses keskkonnas, registreerida vead ja tõrked ning tehnoloogiat täiustada, et samad vead ei korduks. Samas tuleb katsetes kasutada mitte tundlikke, vaid ajaloolisi või simuleeritud andmeid. Lisaks ei tohiks loota, et väike hulk tarku inimesi lahendab kõik meie eest – meil kõigil tuleb lahendusi ise proovida, sest ainult nii mõistame, mida TI-st tegelikult oodata.
Lõpuks peame TI-lahenduste juurutamisel kaasama nii optimiste, kes usuvad, et kõik läheb hästi, kui ka pessimiste, kelle arvates läheb kõik halvasti – tähtis on vaid see, et nad suudaksid tuua vähemalt mõned sisulised argumendid poolt või vastu,“ ütleb prof dr Serackis.
Koostöö kui edu ja avatuse võti
Kui eriline ligipääs andmetele, taristule ja aparatuurile omandab järjest suurema tähtsuse ning samal ajal kasvab tundlike andmete kaitse vajadus, tekib paratamatult küsimus: milline tulevik ootab teaduskogukonda, kes loob maailma muutvaid innovatsioone?
Kas see olukord võib suurendada lõhet nende teadusasutuste vahel, kellel on erakorralised võimalused, ja nende vahel, kel neid pole? Professori sõnul tekib tõeline lõhe eelkõige siis, kui tekib põhimõtteline soovimatus koostööd teha.
„Nii jääd sa ühel hetkel üksi, samal ajal kui teised loovad koos paremat maailma,“ märgib prof dr Serackis. „Koostöö, eriti rahvusvaheline, on väga oluline ja sunnib mugavustsoonist väljuma. Tuleb investeerida koostöövõrgustike arendamisse, et teadlased saaksid teha uurimistööd teistes teadusasutustes, osaleda unikaalsete andmete analüüsimisel või lahendada rakenduslikke probleeme.
Muidugi eeldab see usaldust. Usaldust saab kasvatada ühiste pilootprojektide kaudu, mis aitavad partnereid paremini tundma õppida,“ lisab ta.
Ühistes projektides nähes võimalust, rõõmustab professor ka VILNIUS TECHi ja Leedu teaduse ning ettevõtluse konsortsiumi partnerite koostöö üle MIT-iga. Tema sõnul annab see koostöö palju enamat kui pelgalt teadmiste ja kogemuste vahetus.
„Loodan, et peamine tulemus koostööst Massachusettsi Tehnoloogiainstituudiga on murda juurdunud stereotüübid, luua mitmekülgne vastastikune usaldus ning kujundada Leedu ülikoolide suhtes ettevõtlussõbralikum hoiak teadustööde osas,“ ütleb VILNIUS TECHi teadlane prof dr A. Serackis.
Konverents, mis keskendub visioonile, mitte ainult tulemustele
Konverents „Inimlikud ja rohkem kui inimlikud tulevikud: tehnoloogilised innovatsioonid kooseksisteerimise kujundamiseks“ toimub 9.–10. oktoobril Vilniuses ja Kaunases. Selle korraldajaks on kaheteistkümne Leedu juhtiva ülikooli, uurimiskeskuse ja ettevõtte konsortsium; üritust toetab Leedu Teadusnõukogu.
Konverentsi eesmärk on mõista keerukaid tehnoloogiaid ja otsida võimalusi harmooniliseks koosmõjuks inimese, tehnoloogia ja looduse vahel, säilitades inimese juhtiva loojana ja kasutajana. Tegemist ei ole traditsioonilise teaduskonverentsiga selle tavalises mõttes.
Ettekanded on suunatud eelkõige visioonile: keskendutakse reaktsiooniliste ja interaktiivsete tulevikustsenaariumide kujundamisele ning liigutakse nutikatelt süsteemidelt tajupõhiste ökosüsteemide suunas, kus tehnoloogiad ja süsteemid õpivad ja kohanevad ise. Konverents on suunatud oleviku analüüsile ja koostöise tuleviku stsenaariumide loomisele.
Üritus toob ühise arutelu laua taha erinevad osapooled – teaduse, ettevõtluse, tööstuse, poliitika ja riskikapitali esindajad –, et arutleda tehnoloogiliste muutuste väljakutsete ja võimaluste üle.
