Kuigi tänapäeva mees tahab olla tugev, vastutustundlik ja edukas, saavad just need püüdlused sageli põhjuseks, miks tervis lükatakse teisele kohale. Töö, pinge, väsimus, ajapuudus ja levinud stereotüüp, et „mees peab välja kannatama“, viivad selleni, et paljud ei pöördu arsti poole isegi siis, kui esinevad selged sümptomid.
Ennetavad tervisekontrollid, tervislikud eluviisid ja emotsionaalne tasakaal võivad tunduda lisamuredena, kuid tegelikult on need investeering elukvaliteeti ja pikaealisusse.
Terviselahenduste keskuse „Antėja“ perearst Rokas Kireilis ütleb, et mehed väidavad sageli, et neil pole aega tervisekontrolliks, unustades, et õigel ajal tehtud uuringud ja osalemine sõeluuringuprogrammides aitavad haigusi varakult avastada ning takistada nende süvenemist.
Arsti sõnul väldivad paljud mehed oma vaevustest rääkimist, sest kardavad näida nõrgad või haavatavad. „Selline stereotüüp on kahjulik ja tuleks murda, sest see halvendab mehe kui patsiendi diagnoosimisvõimalusi ja raskendab haiguse kulgu.
Oluline on oma tervisest rääkida ja abi otsimist mitte karta – probleemi varjates suureneb risk kokku puutuda tõsisemate tagajärgedega nii enda, arsti kui ka lähedaste jaoks. Avatus ja vastutus oma tervise eest on tugevuse, mitte nõrkuse märk,“ rõhutab arst.
Kõige sagedasemad tervisemured meestel
R. Kireilio sõnul pööravad paljud mehed oma südame- ja veresoonkonna tervisele endiselt liiga vähe tähelepanu. Nagu mujal maailmas, nii põhjustavad ka Leedus südame-veresoonkonna haigused kõige suuremat suremust.
„Probleemide aluseks on kõrge vererõhk, kõrge kolesterool, ülekaal, suitsetamine ja vähene kehaline aktiivsus. Paljud patsiendid ei tunne mingeid sümptomeid enne, kui tekib infarkt või insult. Lahendus on lihtne, kuid tihti raskesti elluviidav – regulaarselt mõõta vererõhku, teha vereanalüüse, korrigeerida toitumist, vältida kahjulikke harjumusi ja liikuda piisavalt,“ selgitab arst.
Oluline on tegutseda juba siis, kui inimene tunneb end täiesti tervena. Regulaarne füüsiline aktiivsus – vähemalt 150 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega koormust, näiteks kiire kõnd, rattasõit või ujumine – aitab hoida südame ja veresoonkonna tööd ning üldist toonust.
Samuti on väga tähtis osaleda ennetavates tervisekontrolli programmides, näiteks südame- ja veresoonkonna haiguste ennetusprogrammis 40–60-aastastele naistele ja meestele. Selle käigus hindab perearst riskitegureid ning vajadusel koostab individuaalse ennetusplaani.
Prostata ja reproduktiivtervis – teema, millest sageli vaikides mööda vaadatakse
„Teine oluline probleem on prostata ja meeste reproduktiivtervis – eesnäärme suurenemine, vähi risk, erektsioonihäired. Meestel on sageli piinlik intiimseid teemasid arutada ning isegi väljendunud kaebuste korral välditakse uroloogi vastuvõttu,“ märgib arst.
Oluline on meeles pidada, et eesnäärmevähi varajase avastamise programm on mõeldud 50–69-aastastele meestele ning alates 45. eluaastast neile, kelle isa või vend on põdenud eesnäärmevähki. Varajane diagnoosimine vähendab haigestumise riski ning parandab prognoosi, kui haigus on juba välja kujunenud.
Miks kontrollida tervist ka siis, kui enesetunne on hea?
Paljud haigused arenevad vaikselt ja märkamatult. Riskitegurid, nagu kõrge vererõhk, kõrgenenud kolesteroolitase või diabeet, võivad pikka aega kulgeda ilma nähtavate sümptomiteta.
Varajane diagnoosimine võimaldab mitte ainult haigust avastada, vaid ka ennetada tüsistusi ja parandada elukvaliteeti. Regulaarne profülaktika annab inimesele suurema kontrolli – uuringute tulemused innustavad vahel muutma toitumist, suurendama füüsilist aktiivsust või jälgima kehakaalu.
„Põhiuuringud on lihtsad, kiired ja väga olulised. Vererõhu igapäevane mõõtmine, eriti südame-veresoonkonna haiguste korral, pikkuse, kaalu ja kehamassiindeksi hindamine vähemalt kord aastas, vajadusel EKG tegemine.
Samuti ei tohi unustada vereanalüüse – üldveri, elektrolüüdid, veresuhkur, kolesterool, neerude, prostata ja kilpnäärme talitlust iseloomustavad näitajad, maksafunktsiooni näitajad – ning uriinianalüüsi,“ loetleb „Antėja“ arst.
Kolm alustala: liikumine, toitumine, uni
R. Kireilis rõhutab, et meeste tervise jaoks on eriti olulised kehaline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine ja piisav uni.
Füüsiline aktiivsus – kasu nii kehale kui vaimule
Regulaarne liikumine, eriti jõutreening ja mõõduka intensiivsusega kardiotreeningud, parandavad vereringet, vähendavad väsimust ja oksüdatiivset stressi.
Kehaline aktiivsus aitab:
- hoida kõrgemat testosteroonitaset,
- parandada insuliinitundlikkust,
- vähendada kortisoolitaset,
- soodustada endorfiinide eritumist, parandades meeleolu ja und,
- suurendada enesekindlust ja seksuaalsoovi,
- vähendada ärevuse ja depressiooni riski.
Toitumine: kütus mehe kehale ja hormoonidele
„Tasakaalustatud toitumine, mis on rikas valkude, aeglaste süsivesikute, tervislike polüküllastumata rasvade ja mikrotoitainete poolest, aitab hoida veresuhkru stabiilsena. Kiired süsivesikud, suhkur ja rafineeritud tooted põhjustavad seevastu järske energia tõuse ja langusi.
On tõestatud, et tsink, magneesium, D-vitamiin ja oomega-3 rasvhapped on testosterooni tootmiseks hädavajalikud.
Liigne ja sage alkoholitarbimine, liigne suhkur ning transrasvad vähendavad testosterooni taset ja soodustavad östrogeenide ülekaalu, mis omakorda kasvatab kehakaalu ning vähendab libiidot,“ selgitab „Antėja“ arst.
Uni: nähtamatu, kuid asendamatu taastumisprotsess
Unepuudus suurendab südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi riski ning vähendab testosterooni taset. Sageli eelistatakse töö või meelelahutuse nimel puhkamise arvelt järele anda.
„Lahendus on lihtne, kuid nõuab distsipliini – püüelda 7–8 tunni kvaliteetse une poole, piirata ekraanide kasutamist enne magamaminekut ning luua selge töö- ja puhkeaja rütm,“ märgib arst.
Testosteroon toodetakse peamiselt une ajal, eriti sügava une faasis. Juba üks halb öö võib vähendada testosterooni taset 10–15 protsenti. Unepuudus tõstab kortisoolitaset, mis pärsib testosterooni tootmist, halvendab insuliinitundlikkust ja suurendab isu.
Kuidas vähendada stressi ja pinget?
Tänapäeva mees elab sageli pideva surve ja vastutuse tingimustes, mistõttu muutuvad stress ja emotsionaalne pinge kroonilisteks kaaslasteks.
„Stress mõjutab lisaks psühholoogilisele seisundile ka füsioloogilisi protsesse – hormoonide tasakaalu, immuunsüsteemi, südame tööd, und ja isegi viljakust. Hea enesetunde hoidmiseks tasub igapäevaellu teadlikult lisada lihtsaid, kuid tõhusaid harjumusi,“ ütleb arst.
Väga kasulik on iga paari tunni järel teha lühike paus – eemalduda ekraanist, hingata sügavalt, teha väike jalutuskäik. Õhtuti on mõistlik jätta endale „väljalülitamise aeg“ – vähemalt tund enne und olla ilma telefoni ja tööteemadeta, et meel saaks rahuneda.
Teadlik tänulikkuse harjutamine, kui igal õhtul nimetatakse kolm asja, mille eest ollakse tänulik, parandab emotsionaalset seisundit ja tugevdab vastupanuvõimet igapäevastele pingetele.
„Kui aga tekib püsiv ärevus, unetus, ärrituvus või lootusetuse tunne, on oluline mitte venitada, vaid pöörduda psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhiaatri poole,“ soovitab R. Kireilis.
