Vene presidendi Vladimir Putini nõudmine võtta täielikult enda kontrolli alla kogu Donetski oblast on muutunud üheks kuumemaks teemaks rahvusvahelisel areenil. Analüütikute hinnangul annaks selline samm Moskvile strateegilise eelise ning looks võimaluse tulevikus Ukraina vastu rünnakuid taaselustada.
Putini nõudmiste taust
See küsimus tõusis esile pärast tema telefonivestlust USA presidendi Donald Trumpiga, kui Putin väitis, et sõja lõpetamine sõltub antud territooriumi üleandmisest. Donetski piirkonda peetakse Ukraina idaosa olulisemaks kaitse- ja tööstuskeskuseks.
Piirkonna kontroll võimaldaks Venemaal omada olulist mõjuvõimu kogu Donbassis ning saavutada strateegiliselt soodsamaid positsioone edasisteks sõjalisteks operatsioonideks. Analüütikute sõnul oleks selline olukord eriti kasulik Moskvaga, sest annaks talle võimaluse diktaeerida tingimusi läbirääkimistel sõja lõpetamise üle.
Donetski langemise mõju sõjale
Kõrvaliste sõjauuringute instituudi raport toob esile, et Donetski üleandmine Venemaale ilma lahinguteta oleks Moskvale „ebaproportsionaalselt kasulik“. Sellest piirkonnast saaks kindel tugipunkt uute rünnakusuundade avamiseks, eeskätt Ukrainas nõrgemini kaitstud alade vastu.
See tähendaks suurt ohtu Ukraina julgeolekule ning raskendaks riigi võimet pidada pikaajalist vastupanu. Donetski kaotus ei oleks pelgalt territoriaalne lüüasaamine, vaid muudaks kogu rindekaardi Ukraina kahjuks.
Donetski strateegiline tähtsus
Asjatundjate hinnangul on Donetski oblast mitte ainult oluline tööstuspiirkond, vaid ka peamine kaitseliin, mis hoiab ära edasise Vene pealetungi Ukraina idaossa. Piirkonnas tegutseb arvukalt kaitserajatisi ja sõjaväelisi tugipunkte, mistõttu selle kaotus oleks raske löök kogu riigi julgeolekule.
Analüütikud leiavad, et Venemaal ei ole praegu piisavalt ressursse, et neid kindlustusi kiiresti murda, ning seetõttu toimub sõjaline edenemine väga aeglaselt. Ometi rõhutab ISW (Sõjauuringute Instituut), et iga Ukrainast taganemise samm selles piirkonnas annaks Venemaale uue võimaluse initsiatiiv haarata.
Kui Moskva õnnestuks vallutada kogu Donbass, saaks ta alustada uusi rünnakuid Dnipropetrovski või Zaporižžja oblastite suunal, mis on nõrgemini kindlustatud. See lubaks Venemaal laiendada kontrolli ning seada ohtu veelgi suurema osa Ukraina territooriumist.
Diplomaatiline pingestatus ja USA poliitika roll
Donetski teema on muutunud vastuolude allikaks ka USA sisepoliitikas. Välismeedia andmetel kulges Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kohtumine Valges Majas väga pingelises õhkkonnas. Allikate väitel kutsus Trump Zelenskõid üles leppima Kremlile sobivate tingimustega, kuid Ukraina riigipea keeldus sellest otsustavalt.
Hiljem eitas USA president neid väiteid avalikult, kinnitades, et pole kunagi rääkinud Donbassi loovutamisest Venemaale. Tema sõnul peaks piirkond jääma „selliseks, nagu see praegu on“, sest suurem osa sellest olevat niigi juba okupeeritud. Need ütlused tekitasid elava arutelu, kuna mitmed eksperdid nägid neis kaudset toetust Moskva huvidele.
Sõja tulevik jääb ebakindlaks
Sõjauuringute instituudi analüütikud hoiatavad, et iga järeleandmine Venemaale Donbassi küsimuses võib julgustada edasist agressiooni. Ukraina püsib otsustaval seisukohal kaitsta oma territoriaalset terviklikkust, hoolimata kurnatusest ja rängetest kaotustest.
Riigi juhtkond rõhutab, et tõeline rahu saab saabuda vaid siis, kui Vene okupatsioon Ukrainas lõpeb täielikult. Seni jälgib rahvusvaheline üldsus, kas diplomaatilised pingutused toovad tulemusi või muutub konflikt pikaleveninud, kurnavaks sõjaks.
Donetski küsimus on kujunenud sümboliks võitluses agressiooni ja iseseisvuse vahel, ning selle lahendus määrab suurel määral kogu Euroopa tulevase julgeolekuarhitektuuri.
