Lõuna-Soomes algasid rahvusvahelised sõjaväeõppused „Freezing Winds 25“, millest võtavad osa üheteistkümne NATO liikmes- ja partnerriigi üksused, nende seas ka Poola. Õppused toimuvad Läänemere piirkonnas ning keskenduvad eelkõige merejulgeolekule. Neid peetakse oluliseks märgiks liitlaste valmisolekust ja ühtsest tegutsemisest.
Õppuste eesmärgid
Õppuste peamine eesmärk on kaitsta mereteid ja kriitilist taristut ning harjutada ühiseid kaitse- ja dessantoperatsioone. Eriti oluline on see Läänemere idaosas, kus kiire reageerimisvõime mängib määravat rolli. Sellised treeningud aitavad erinevate riikide üksustel tegutseda nagu üks meeskond, parandades koostoimet ja ühtset juhtimist.
Pinged Venemaaga
NATO kasvav aktiivsus piirkonnas on juba varem tekitanud rahulolematust Moskvas. Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt kritiseerinud alliansi samme Läänemere ümbruses ning hoiatanud tagajärgede eest, väites, et NATO läheneb liigselt Venemaa piiridele. Seetõttu on „Freezing Winds 25“ õppustel lisaks sõjalisele ka selge poliitiline tähendus, kuna need saadavad signaali nii liitlaste ühtsusest kui ka heidutusvalmidusest.
Õppuste maht ja toimumispaigad
Õppused kestavad 24. novembrist kuni 4. detsembrini Lõuna-Soome rannikualal, saarestikus asuvas Archipelago meres ning Soome lahes. Soome kaitseväe teatel harjutatakse meresidemete kaitset, kriitilise taristu turvamist, lahingulist kaitset ning dessantoperatsioone saaristel ja rannikul. Oluline eesmärk on ka mereväe ja rannikujõudude koostöö süvendamine.
Osaleb kokku ligikaudu kakskümmend sõjalaeva ning varustus- ja toetusüksust Soomest, Belgiast, Taanist, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Hollandist, Poolast ja Ameerika Ühendriikidest. Õppustel osaleb ka NATO esimene alaline miinitõrjegrupp. Selline koosseis näitab laiaulatuslikku rahvusvahelist kaasatust ning valmisolekut ühiseks mereliseks tegutsemiseks.
Sõjalised üksused ja ülesanded
Lisaks laevastikule võtab õppustest osa ligi viis tuhat sõdurit, samuti Soome maa- ja õhuväe üksused, logistika juhtkond ning piirivalve. Selline laiapõhjaline kooslus võimaldab hinnata, kuidas erinevad struktuurid toimivad ühtse operatsiooni raames. Samuti harjutatakse pikemaajaliste operatsioonide jaoks varustamise ja side korraldust.
Rannikujõud keskenduvad oma tegevuses Archipelago mere piirkonnale ja Hanko poolsaarele. Õppuste käigus tegutsevad üksused ka Eesti territoriaalvetes ja saarestikus. See võimaldab reaalses keskkonnas hinnata eri riikide üksuste koostööd eri rannikualadel ning parandada nende vastastikust tegutsemisvõimet.
Reaktsioon ja poliitiline taust
Soome mereväe operatsioonide ülem Marko Laaksonen rõhutas, et „Freezing Winds 25“ näitab liitlaste ja Soome kindlat pühendumust kaitsta Läänemere julgeolekut igas olukorras. Tema sõnul suudavad riigid kiiresti ja tõhusalt läbi viia ühiseid operatsioone ning taolised õppused aitavad neid võimeid hoida ja arendada. See on selge sõnum kollektiivkaitse ühtsusest ja usaldusväärsusest.
Soome liitus NATOga 4. aprillil 2023, seejärel ühines alliansiga ka Rootsi. Vladimir Putin on nimetanud Soome liitumist olevat „mõttetu“ nende rahvuslike huvide seisukohalt ning lubanud vastuseks tugevdada Venemaa vägesid ja relvasüsteeme Soome ja Rootsi piiride lähedal. Pro-Kremli meedia räägib väidetavalt enneolematust NATO aktiivsusest piirkonnas, samas kui Kreml kinnitab, et ei jäta reageerimata sammudele, mida ta peab oma huvidele ohtlikeks.
