Poola teedel hakkab kaduma arusaam, et välismaalased võivad end liikluses karistamatuna tunda. Tee- ja transpordiinspektsiooni ametnikud tuvastavad üha rohkem rikkumisi ning nõuavad trahvid sisse ka nendelt juhtidelt, kelle sõidukid ei ole Poolas registreeritud. See puudutab eriti Ukraina transpordifirmasid, kelle sõidukid sõidavad väga aktiivselt läbi riigi magistraalteede.
Ukraina bussi peatamine A4 maanteel
Silmnähtav näide toimus Krakówi lähedal A4 kiirteel, kus peatati Ukraina numbrimärkidega buss. Rooli taga olid isa ja poeg ning nende sõiduajalugu osutus pikaks jadaks kiiruseületamistest.
Ametnikud näitasid, et tänu tehnoloogiale on võimalik koguda kokku ka varasemad rikkumised ja panna juht vastutama kõigi eest korraga. Just see juhtum peetakse murranguliseks, sest see illustreerib, kuidas elektroonilised registrid kõrvaldavad vana lünga süsteemis.
Varasem mugav illusioon kaob
Varem julgesid paljud välismaalased rohkem riskida, lootes, et trahviteade nendeni ei jõua. Nüüd kaotab selline loogika mõtte, sest teeäärne kontroll võib päevavalgele tuua kogu varasemate rikkumiste ajaloo ning trahvid nõutakse sisse kohe koha peal.
Kuidas töötab „CANARD“ süsteem?
Buss valiti sihtkontrolliks pärast seda, kui selle numbrimärgid kontrolliti süsteemis CANARD. Selgus, et sõiduk oli korduvalt jäänud kiirusemõõtjate ja kiiruskaamerate vaatevälja. Juhtidele tundus justkui, et piirangud neid ei puuduta ja keegi ei saa neid niikuinii kätte.
Kontrolli käigus tuvastati 52 kiiruseületamist, mis olid kogunenud alates eelmise aasta detsembrist. Nende eest määrati kokku 26 trahvi summas ligikaudu 3 000 eurot. Mõlemad juhid maksid trahvid kohapeal sularahas, sest välismaalaste puhul muid makseviise sellises olukorras ei rakendata.
Oluline uuendus seisneb selles, et CANARD omab mahukat arhiivandmebaasi, mis on seotud konkreetse sõidukiga. Sinna talletatakse ka välisriigi numbrimärkidega sõidukite rikkumised. Seega saab ametnik kontrolli ajal kohe näha kogu varasemat ajalugu ning on hõlpsam kinnitada, kes ja millal roolis oli.
Miks varem tekkis õiguslik lünk?
Varem oli automaatsete kiiruskaamerate fikseeritud trahve väga keeruline siduda väljaspool Euroopa Liitu elavate juhtidega. Andmevahetus selliste riikidega toimis puudulikult, mistõttu trahviteated ei jõudnud sageli adressaadini. Seetõttu sõitis osa välismaa numbrimärkidega juhte nii Poolas kui näiteks ka Leedus märksa julgemalt.
Seda lünka kasutasid ära ka mõned kohalikud juhid, kes püüdsid vastutusest kõrvale hiilida. CANARDi päringule vastates väideti, et roolis oli väidetav välismaalane, näiteks Ukrainast või Valgevenest. Kui teel ei toimunud kiiret peatamist ja isikusamasuse kontrolli, kukkusid paljud sellised menetlused lihtsalt läbi.
Nüüd on olukord teine: tee ääres peatatud juhi välimust saab otse võrrelda arhiivis talletatud fotodega. Kui sarnasus on ilmne, seotakse varasemad rikkumised sama isikuga ning trahvid nõutakse sisse ühe korraga. Üks kontroll muutub seega omamoodi kogu varasema rikkumiste ajaloo „inventuuriks“.
Mõju liiklusohutusele
Poola tee- ja transpordiinspektsioon (GITD) rõhutab, et lisaks statsionaarsetele mõõtesüsteemidele tegutsevad riigis ka mobiilsed kiirusekontrolli patrullid, mis fikseerivad rikkumisi nii sõidu pealt kui ka seistes. See avaldab lisasurvet neile, kes lootsid ainult oma välisriigi numbrimärkidele.
Statistika näitab, et tänavu on automaatsete kontrollisüsteemide tuvastatud rikkumiste eest välismaistele sõidukitele määratud üle 4 000 trahvi. Nende koguväärtus ületab 200 000 eurot ja numbrid kasvavad edasi. See kinnitab, et riik mitte ainult ei fikseeri rikkumisi, vaid nõuab trahvid ka tegelikult sisse.
Pikemas plaanis peaks selline mudel vähendama ohtlikku sõidukäitumist ja ühtlustama vastutuse kõigi liiklejate jaoks. Kui varem võis keegi arvata, et välismaa numbrimärk on justkui kaitsekilp, siis nüüd see kilp mureneb. Poola teedel liigub olukord suunas, kus kiiruseületamine läheb kõigile ühtmoodi kalliks maksma, sõltumata päritoluriigist.
