Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnum on ühemõtteline – sõda Venemaaga toetub üha enam Ukraina enda loodud relvastusele. Ja mitte ainult droonidele. Viimastel päevadel sotsiaalmeedias levinud kaadrid näitavad, et mõnele sihtmärgile Venemaa territooriumil ei anta lööki mitte mehitamata õhusõidukitega, vaid teist tüüpi relvadega.
Ukraina kasutab üha enam omaenda relvi
„Sotsiaalmeedias ringlevatest videokatketest saab, ma usun, üsna hästi aru, kus tegutsevad droonid ja kus mitte. Me kasutame ainult omaenda toodetud relvi,“ rõhutas president. Kuigi ta ei nimetanud ühtegi konkreetset mudelit ega süsteemi, oletab Ukraina meedia, et vihje võib käia kaua arutlusel olnud „Flamingo“ kohta – see on Ukrainas välja töötatud kaugmaarakett.
Zelenski lisas, et selliste relvade tegelikest võimetest räägitakse üksikasjalikumalt hiljem. Tema sõnul pole vähimatki mõtet Venemaad ette hoiatada, mis neid ees ootab. Teisisõnu – parem, kui üllatus saabub sel hetkel, kui nad kuulevad plahvatust.
Ukraina kaitsetööstus valmistub läbimurdeks
Ukraina tööstus valmistab ette miljardiprogrammi, mis võib 2026. aastaks viia rakettide ja droonide tootmise mahuni, mille koguväärtus küündib juba miljardi euroni. President tänas seejuures mitte ainult sõdureid, vaid ka kõiki, kes panustavad uue relvastuse arendamisse ja tootmisesse riigi sees.
Zelenski sõnul on tootmisbaas sisuliselt valmis, kuid kõik sõltub rahastusest. „Me usume, et oleme oma võimekust märgatavalt kasvatanud. Edasine sõltub rahast. Kust seda saada? Meil on üle 30 kahepoolse kokkuleppe, milles paljudes on kirjas ka konkreetsed rahastustingimused,“ selgitas ta.
President tõstis esile ka Hollandi rolli kui ühe heldema toetaja nii rahalise kui ka sõjalise abi osas. Samuti mainis ta mitmeid teisi Euroopa riike, kes Ukraina sõnul toetavad riiki väga jõuliselt. Nende panust kasutatakse mitte ainult kaugmaarakettide, vaid ka rindel igapäevaselt vajalike droonide tootmiseks.
Saladus, millest kõik räägivad: „Flamingo“
Kuigi president ei maininud otsesõnu raketti „Flamingo“, on paljude analüütikute arvates selge, et just sellest süsteemist räägitakse ridade vahelt. Tegemist on Ukraina enda loodud relvaga, mis teoreetiliselt peaks suutma tabada sihtmärke sadade kilomeetrite kaugusel.
Viimaste rünnakute sügavus Venemaa territooriumil annab alust arvata, et selline relvasüsteem on juba kasutuses. Kui see nii on, tähendaks see olulist murrangut: Ukraina ei kaitse enam üksnes oma territooriumi, vaid suudab anda lööke ka sinna, kuhu varem ei ulatunud – ja seda ilma välise relvatarneta.
See tähendab, et kasutusel on enda relvad, enda tehased, enda tehnoloogiline võimekus. Kui teave kinnitust leiab, tõuseks Ukraina nende väheste riikide hulka maailmas, kes suudavad nii keerukaid kaugmaarakette ise toota ja neid päris sõjas tõhusalt kasutada. Selline võimekus on vähemalt sama tähtis kui partneritelt saadav abi.
Tulevik: rohkem droone, suurem tõhusus
Raketiprogramm ei ole ainus valdkond, kus Ukraina tempot tõstab. Zelenski tuletas meelde, et riigi eesmärk on jõuda kuni tuhande drooni-püüduri tootmiseni päevas. See ei ole sümboolne number, vaid reaalne tööriist õhukaitses, arvestades Venemaa pidevaid raketi- ja droonirünnakuid.
Hiljuti külastas Ukraina delegatsioon Ameerika Ühendriike, kus arutati tulevasi droonioste ja koostööd julgeolekuvallas. Selline partnerlus võib anda kindlust, et ambitsioonikad tootmisplaanid ei jää vaid paberile, vaid muutuvad tegelikuks võimekuseks.
Samas on selgelt näha, et Ukraina püüab vähendada sõltuvust välismaistest tarnijatest. Mitte seetõttu, et abi enam vaja ei oleks, vaid selleks, et riik oleks valmis ükskõik milliseks arenguks – ning suudaks vajadusel tegutseda iseseisvalt.
„Me ei hoiatagi teid ette“ – sõnum Kremlile
Zelenski toon on selge: mingeid ettehoiatavaid teadaandeid ei tule. Ei pressikonverentse koordinaatidega ega avalikke lubadusi enne lööke. Ukraina kaitse muutub professionaalsemaks, läbimõeldumaks ja vaiksemaks.
Mitmed hiljutised rünnakud on juba jätnud jälje Venemaa taristule – põlenud on naftabaasid, suitsusammas on tõusnud sõjaliste objektide kohale. Ametlikke kinnitusi nende operatsioonide kohta pole aga antud. See on uus loogika: sõjas ei räägi need, kes ähvardavad, vaid need, kes juba tegutsevad.
