Alates 2026. aastast algab Euroopa Liidus nii autojuhtide kui ka tootjate jaoks uus ajajärk. Jõustub rangem heitestandard Euro 7, mis muudab senist lähenemist transpordi mõjule keskkonnale. Oluline on seegi, et see ei puuduta enam üksnes bensiini- ja diiselautosid.
Kui seni seostati heitenõudeid peamiselt väljalaskegaasidest tuleneva saastega, siis nüüd laieneb regulatsioon ka varem vähem märgatud allikatele. Alates 2026. aastast peavad ka elektriautod vastama uutele nõuetele, mis tähistab selget murdepunkti kogu autotööstuses.
Need muudatused tähendavad suuremat vastutust tootjatele ja rohkem selgust ostjatele. Seadused sätestavad mitte ainult saaste piirmäärad, vaid ka nõuded sõidukite vastupidavusele. Samal ajal tõusevad ka kõikidele uutele autodele kehtivad ohutusstandardid.
Euro 7 rakendamine ja uued saaste mõõtmise põhimõtted
Euro 7 norm hakkab kehtima alates 29. novembrist 2026. Selleks ajaks peavad tootjad oma mudelid uute nõuetega kooskõlla viima, sest esimest korda võetakse regulatsiooni alla ka elektriautod ja pistikhübriidid. Põhjus on selge – eesmärk on kontrollida tahkete osakeste heidet mitte üksnes väljalaskesüsteemist, vaid ka muudest allikatest.
Uute reeglite kohaselt hakatakse arvestama rehvide ja pidurite kulumisest tekkivaid osakesi. Määratakse piir, mille järgi ei tohi auto eraldada üle 3 milligrammi piduritolmu kilomeetri kohta. See sunnib tootjaid kasutusele võtma tehniliselt arenenumaid filtreid või vastupidavamaid materjale.
Reeglite rakendamine toimub etappide kaupa:
- alates 2027. aasta keskpaigast peavad uued sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite tüübikinnitusega mudelid vastama Euro 7 normidele;
- alates 2030. aastast peavad kõik vastselt registreeritavad autod – sõltumata mudeli vanusest – vastama nendele nõuetele.
Komponentide vastupidavus ja aku nõuded
Euro 7 seab selged minimaalsed vastupidavusstandardid olulisematele süsteemidele. Sisepõlemismootoriga autode heitgaaside puhastussüsteem peab säilitama oma efektiivsuse vähemalt 160 000 kilomeetri või 8 aasta jooksul. Tootjad võivad pakkuda pikemaid garantiisid, kui jõudlus langeb lubatud piirides.
Elektriautode ja pistikhübriidide puhul on fookuses veoakude eluiga:
- pärast 5 aastat või 100 000 kilomeetrit peab aku säilitama vähemalt 80% esialgsest mahutavusest;
- pärast 8 aastat või 160 000 kilomeetrit võib see langeda, kuid mitte alla 70% algsest mahust.
Sellised nõuded peaksid tugevdama usaldust kasutatud elektriautode vastu. Ostjad saavad rohkem kindlust kõige kallima sõidukikomponendi – aku – seisukorra osas. Pikas plaanis võib see tõsta sõidukite jääkväärtust ja soodustada turu stabiilsust.
Tahhograafid ja kohustuslikud ohutussüsteemid
Alates 1. juulist 2026 muutuvad nõuded ka kergetele tarbesõidukitele. Rahvusvahelises veos kasutatavad 2,5–3,5-tonnised kaubikud peavad olema varustatud targa tahhograafiga G2V2. Seade registreerib automaatselt riigipiiride ületamise, mistõttu on vaja spetsiaalseid juhikaarte ja andmete arhiveerimissüsteeme.
Ohutuse valdkonnas on ette nähtud märkimisväärne laienemine:
- alates 2026. aastast peavad kõik uued mudelid olema varustatud hädaabikutsesüsteemiga eCall, mis töötab LTE ja 5G võrkudes, mitte vanematel tehnoloogiatel;
- alates 7. juulist 2026 peab igal uuel sõiduautol olema:
- automaatne hädapidurdussüsteem (AEBS);
- juhi tähelepanu seire;
- hädaolukorra sõidurea hoidmise abisüsteem (ELK).
Kõik need muudatused on selgelt suunatud puhtamale ja turvalisemale transpordile. Samas tuleb arvestada, et need võivad tõsta autode hindu ning muuta osa remonditöid keerukamaks. Huvitav saab olema näha, kuidas uute nõuetega kohanevad nii Euroopa kui ka Hiina autotootjad.
