Vähihaigete kurnatus ehk kahheksia on üsna sage probleem, millest avalikkuses räägitakse palju harvemini kui näiteks keemiaravist, operatsioonidest või muudest ravietappidest. Ometi on just see seisund, mida nimetatakse ka vähihaigete kurnatuseks, sageli vastutav patsientide elukvaliteedi halvenemise, ravi raskenemise ning isegi suremuse suurenemise eest. Hea uudis on see, et piisava tähelepanu pööramine täisväärtuslikule toitumisele aitab kahheksiat sageli ennetada.
„Kahheksia ei ole pelgalt kehakaalu langus ega isupuudus. Tegemist on keeruka sündroomiga, mis toob kaasa lihasmassi kahanemise. Seda protsessi ei ole enamasti võimalik peatada lihtsalt rohkem süües,“ rõhutab Rahvusliku Vähihaigla arst-dietoloog Giedrė Maželytė.
Mõiste „kahheksia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest „kakos“ (halb) ja „hexis“ (seisund), mis tähendavad „halba füüsilist seisundit“. Meditsiinis kirjeldab see keerukat, mitmetegurilist sündroomi, mida põhjustavad nii kasvajaline protsess ise kui ka organismi reaktsioon sellele. Haiguse esile kutsutud põletikuliste protsesside, ainevahetushäirete ja vähenenud toidutarbimise tõttu hakkavad organismis närbuma nii lihased kui ka rasvkude.
Kui sage on kahheksia vähihaigetel?
Mõni aasta tagasi Hiinas läbiviidud uuringus leiti, et kahheksiaga puutub kokku umbes 40% rinnavähi, leukeemia või lümfoomiga patsientidest, üle 60% kopsu-, jämesoole- või eesnäärmevähi patsientidest ning koguni 87% kõhunäärme- ja maovähi diagnoosiga haigetest. Hinnanguliselt üks viiest vähihaigest sureb otseselt kahheksia tõttu.
G. Maželytė juhib tähelepanu, et kahheksiat aetakse sageli segamini anoreksia või tavalise kehakaalu langusega, mis ei ole sugugi õige.
„Kahheksia väljendub enamasti ka lisasümptomites. Olulisemad ohumärgid on lisaks rasvkoe vähenemisele lihasmassi kahanemine ning organismi bioloogiliste süsteemide tasakaalu häirumine. Mõnel patsiendil võib hakata kärbuma isegi südamelihas. Füüsiline võimekus halveneb märgatavalt, ravi taluvus langeb – keemiaravile reageeritakse halvemini ning suureneb operatsioonijärgsete tüsistuste risk,“ selgitab arst-dietoloog.
Miks on toit nii oluline?
Kuigi kahheksiat ei õnnestu üksnes toitumise abil enamasti täielikult kontrolli alla saada, on õige toitumine selle ennetuse keskne osa ning hädavajalik edukaks raviks.
„Patsiendid arvavad sageli, et kui isu ei ole, võib süüa vaid siis, kui söögiisu tekib. Ent vähiga võideldes kulutab organism ressursse oluliselt kiiremini kui tavaliselt, mistõttu tuleb tasakaalustatud toitumisega alustada võimalikult vara. Ideaalis juba enne seda, kui kahheksia sümptomid on märgatavad ka meditsiinilise hariduseta inimestele,“ rõhutab arst-dietoloog.
Kahheksia kujuneb välja järk-järgult, mistõttu tuleks ennetavate sammudega alustada juba siis, kui patsiendil ei ole veel suuri raskusi söömisel ega kaebusi isupuuduse üle.
„Patsiendid ja nende lähedased märkavad enamasti juba selgelt väljendunud kahheksia tunnuseid: märkimisväärset kaalulangust, üldist nõrkust ja kurnatust. Meie eesmärk on sellist olukorda vältida. Mida varem alustatakse õige toitumisega, seda suurem on võimalus aeglustada lihaskao teket, säilitada jõuvarusid ja parandada ravi taluvust,“ rõhutab G. Maželytė.
Meditsiinilise eritoiduna kasutatavad tooted
Halvenenud toitumine viib sageli selleni, et patsiendi organism ei saa enam kõiki vajalikke toitaineid. Sellistel juhtudel võivad abiks olla kõrge energiasisaldusega, meditsiinilise eritoiduna kasutatavad tooted, mis aitavad haigel kätte saada piisava koguse valke, rasvu ja süsivesikuid.
Kahjuks teab neist toodetest vaid väike osa Eesti elanikest. Isegi nende seas, kellele sellised tooted on arsti poolt soovitatud ja kes neist märkimisväärselt võidaksid, on teadlikkus väga madal.
Sel aasta augusti lõpus läbiviidud esinduslik küsitlus näitas, et koguni 7 inimest 10-st (68%), kellel on viimase viie aasta jooksul olnud lähedane kokkupuude vähihaigusega, ei olnud kunagi kuulnud vähipatsientidele mõeldud meditsiinilise eritoidu toodetest.
Need tooted annavad organismile olulisi ressursse, et võidelda nii haiguse endaga kui ka ravi kõrvaltoimetega. Nendes sisalduvad toitained annavad energiat, aitavad ennetada alatoitumust ning võivad vähendada kahheksia riski.
Näiteks meditsiinilise eritoidu jook „Supportan“ sisaldab lisaks igapäevaselt vajalikele valkudele ja vitamiinidele ka oomega-3-rasvhappeid, mis aitavad pidurdada põletikulisi protsesse ning võivad aeglustada lihasmassi kadu.
Haiguse staadiumid ja ravivõimalused
Arstid eristavad kolme kahheksia staadiumi: prekahheksia, kahheksia ja refraktaarne kahheksia. Kõik patsiendid ei läbi kõiki kolme faasi ning iga etapi kulg sõltub kasvaja tüübist, haiguse staadiumist ja patsiendi üldseisundist.
Varajane sekkumine võib kahheksia progresseerumist märkimisväärselt pidurdada, kuid hilises, refraktaarses staadiumis on peamine eesmärk enamasti elukvaliteedi säilitamine, mitte haiguse pööramine.
Kuigi uuritakse üha erinevamaid võimalusi kahheksia arengu pidurdamiseks, ei ole seni veel loodud ravimit, mis suudaks selle täielikult peatada. Arstide ja teadlaste senine töö pole siiski tulutu – üha rohkem uuringuid näitab, et mitmekülgne abi, mis ühendab toitumisnõustamist, füüsilist aktiivsust ja psühholoogilist tuge, võib oluliselt parandada nii patsiendi enesetunnet kui ka ravitulemusi.
Esindusliku küsitluse Eesti elanike hulgas viis uuringufirma „Spinter tyrimai“ läbi „Supportan“ tellimusel. Uuringus osales 1011 vastajat vanuses 18–75 aastat.
