Teadlased hoiatavad, et suurim vulkaanioht ei peitu alati kuulsates ja hästi tuntud mägedes, vaid hoopis neis, mis näivad vaiksed. Just selliseid vulkaane jälgitakse vähe, mistõttu võib nende ärkamine tulla täiesti ootamatult. Sageli ongi need, mitte aga tuntud nimed, suuremate katastroofide tegelik alguspunkt.
Vähetuntud vulkaanid, mis mõjutavad tervet maailma
Paljudes maailma piirkondades – eriti Vaikse ookeani tulevööndis, Lõuna-Ameerikas ja Indoneesias – purkab kord mõne aasta jooksul mõni vulkaan, millest varem peaaegu üldse ei räägitud. Osa neist ei oma ühtegi kirjalikult talletatud purskeajalugu ja näivad seetõttu turvalised. Ometi võib nende mõju ulatuda väga kaugele ja avalduda täiesti ootamatult.
Üks selline näide leidis aset üsna hiljuti, kui 2025. aasta novembris puhkes Etioopias Hayli Gubbi vulkaan. Teadaolevate andmete järgi ei olnud see pursanud vähemalt kaksteist tuhat aastat. Tuhapilv tõusis erakordselt kõrgele ning osa sellest kandus teistesse riikidesse, mõjutades nii lennuliiklust kui ka õhuruumi kasutamist laiemalt.
Tühised nimed, traagilised tagajärjed
Vaiksed vulkaanid ja ootamatud mõjud
Ajalugu näitab, et just vähe tuntud vulkaanid võivad põhjustada kõige rängemaid tagajärgi. 1982. aastal toimus ootamatu purse Mehhikos, kui seni rahulikuks peetud El Chichóni vulkaan äkki ellu ärkas. Ümbruskonnas puudus korralik seire, mistõttu inimestel ei olnud aega valmistuda, ning võimsad plahvatused hävitasid ulatuslikke alasid.
Purse nõudis üle kahe tuhande inimese elu ja kümned tuhanded kaotasid oma kodu. Kuid katastroof ei piirdunud üksnes Mehhikoga – atmosfääri paiskus suures koguses väävlit, mis peegeldas päikesevalgust tagasi ning jahutas ajutiselt kogu planeeti. Mitmel pool maailmas nihkusid vihmaperioodid ja muutusid sademete mustrid.
See muutus mõjus eriti rängalt Aafrikale, kus häiritud vihmad aitasid kaasa ulatuslikule põuale. Kui see kattus vaesuse ja relvakonfliktidega, puhkes näljahäda, mille käigus suri aastatel 1983–1985 hinnanguliselt umbes miljon inimest. Vähesed mõistavad, et selle tragöödia üks kaasosaline oli kauge ja vähe tuntud vulkaan.
Miks alahindame endiselt varjatud ohtu?
Mitte isegi pooli aktiivsetest vulkaanidest ei jälgita
Hoolimata mineviku valusatest õppetundidest on maailmas pideva jälgimise all vähem kui pool aktiivsetest vulkaanidest. Teadustöö ja rahastus koonduvad enamasti mõnele tuntud sümbolile, samal ajal kui terved hiiglaslikud piirkonnad jäävad tagaplaanile. Näiteks tehakse Etna vulkaanil rohkem uuringuid kui paljudel Kagu-Aasia saarestikel kokku.
Suured vulkaanipursked võivad avaldada ülemaailmset mõju: jahutada kliimat, muuta sademete jaotust, vähendada saagikust. Taolised vapustused on minevikus aidanud kaasa näljahädadele, haiguste levikule ja sotsiaalsetele rahutustele. Ometi pole inimkond siiani loonud ühtset süsteemi, mis võimaldaks selliseid riske piisavalt vara ette näha ja neid koordineeritult ohjata.
Lahendused: tegutse enne, mitte pärast katastroofi
Üleilmne koostöö unustatud vulkaanide nimel
Selle olukorra muutmiseks on teadlased loonud Ülemaailmse vulkaaniriskide ühenduse, mis keskendub varajasele valmisolekule. Ühendus koondab uurijaid, riigiasutusi ja abiorganisatsioone, et suunata rohkem tähelepanu seni unustatud vulkaanidele. Põhimõte on lihtne: parem tegutseda ennetavalt kui reageerida siis, kui kahju on juba tehtud.
Inimesed kipuvad uskuma, et kui vulkaan on kaua vaikinud, püsib ta turvalisena ka edaspidi. Samuti kardame rohkem neid ohte, millest oleme palju kuulnud, samal ajal kui kauged mäed ei ärata sama tugevaid tundeid. Nii investeeritakse sageli alles siis, kui on juba liiga hilja – kuigi suurem osa rasketest pursetest tuleb just pikka aega vaikinud vulkaanidelt.
Mis on tõeliselt oluline?
Järjepidev seire, selged hoiatused ja teadlik kogukond
Võtmetähtsusega on pidev vulkaanide jälgimine, kiiresti mõistetavad hoiatussüsteemid ja kohalike kogukondade valmisolek. Kui seda tehakse, on võimalik päästa tuhandeid inimelusid, nagu on juba juhtunud mitmete tänapäevaste pursete puhul.
Isegi suhteliselt väikesed investeeringud annaksid suurimat kasu seal, kus miljonid inimesed elavad vähe jälgitud vulkaanide läheduses. Väikene lisapingutus teaduses ja planeerimises võib olla otsustava tähtsusega, et järgmine “vaikne” vulkaan ei muutuks ülemaailmse kriisi alguspunktiks.
