Viimastel nädalatel on avalikuks tulnud uus laine Venemaa sõjalistest läbikukkumistest. Ebatäpsed juhtimissüsteemid on viinud selleni, et Venemaa sõjalennukite heidetud pommid tabavad üha sagedamini mitte Ukrainas asuvaid sihtmärke, vaid langevad Venemaa enda piirialade küladele.
Selle kohta avaldas teabe Ukraina sõjaväeluure, kes väidab omavat mitte ainult andmeid, vaid ka pealtkuulatud kõnesid, mis olukorda kinnitavad. Venemaa elanikud ja kohalikud ametnikud on korduvalt registreerinud seletamatuid plahvatusi ja tulekahjusid oma territooriumil, ent nüüd saab üha selgemaks, et süüdlasteks on Venemaa enda õhuväed.
Pingeline olukord piirialadel
Luure avaldatud andmetest selgub, et pinged piiri ääres ei ole tingitud üksnes Ukraina vasturünnakutest, vaid ka venelaste ebatäpsetest relvadest. See tekitab paanikat kohalike elanike seas, kes annavad üha sagedamini teada plahvatustest, kahjustada saanud taristust ja puhkenud tulekahjudest.
Eriti tihti mainitakse Belgorodi oblastit, millest on juba mõnda aega saanud Venemaa sõjaliste läbikukkumiste sümbol tema enda territooriumil.
Venemaa armeed raputavad sisemised probleemid
Järjest valjemini räägitakse ka Venemaa armeed vaevavatest sisemistest muredest. Ebatäpne relvastus, puudulik planeerimine ja kaootilised rünnakud seavad pidevalt ohtu mitte ainult Vene sõdureid, vaid nüüd juba ka tsiviilelanikke Venemaa territooriumil.
Pealtkuulatud kõned paljastavad mitte ainult tehnilisi vigu, vaid ka tohutuid inimkaotusi, mida Venemaa püüab endiselt oma ühiskonna eest varjata.
Pealtkuulatud kõne, mis kirjeldab olukorda Belgorodis
Ukraina sõjaväeluure avaldas telefonikõne, milles Belgorodi oblastis elav venelanna kirjeldab piirkonda raputavaid sündmusi. Tema sõnul viskasid Venemaa sõjalennukid juba 11 päeva jooksul kogemata kaheksa pommi omaenda territooriumile.
Naise jutus kõlab ühtaegu üllatus ja hirm – selline olukord seab iga päev ohtu inimeste elud ja kodud.
See ei ole esimene kord, kui Belgorodi piirkond satub tähelepanu alla Venemaa enda ekslike löökide tõttu. Juba varem on kohalikud ametnikud tunnistanud, et nende õhujõud on korduvalt kogemata pommitanud linna ja selle ümbrust. Üks silmatorkavamaid juhtumeid leidis aset 2023. aasta aprillis, mil Belgorodi kesklinnas plahvatanud pomm tekitas suure kaose ja kahjustas elumaju.
Ebatäpsed pommid ja vananenud tehnoloogia
Ukraina luure teatel kasutab Venemaa endiselt nn liugpomme, mis on varustatud tabamiskorrektsiooni moodulitega. Nende relvade tehniline töökindlus on aga äärmiselt piiratud ning pommid kaldusid sageli kursilt kõrvale, tabades hoopis teisi kohti kui esialgu plaanitud.
Selline ebatäpsus ei tekita ainult probleeme lahinguväljal, vaid põhjustab ka ohtlikke vahejuhtumeid Venemaa enda territooriumil. Möödalennanud pommid võivad langeda asulate, taristurajatiste või tööstusobjektide lähedusse ning vallandada ulatuslikke tulekahjusid.
See süvendab venelaste ärevust – inimesed tunnevad, et nad ei ole kaitstud ega saa usaldada omaenda armee kasutatavat tehnikat.
Pealtkuulatud kõned paljastavad kaotuste ulatuse
Ukraina luure avaldas ka teise pealtkuulatud kõne, mis kirjeldab katastroofilisi kaotusi rindel. Selles räägib naine, et tema lähedane oli üks vaid kahest ellu jäänud sõdurist 25-mehelisest üksusest, mis saadeti rünnakule. Kõik ülejäänud hukkusid.
See peegeldab nn „lihaveski-rünnakuid“ – taktikat, mille puhul Venemaa saadab suuri jalaväe gruppe rindejoonele ilma piisava suurtüki- või tehnilise toetuseta.
Sellised rünnakud on äärmiselt verised ja ebaefektiivsed. Need näitavad, et Venemaa juhtkond toetub endiselt vananenud ja brutaalsele strateegiale, mis toob kaasa hiiglaslikke inimkaotusi. Sõdurite lähedastest saavad peamised tunnistajad tragöödiatele, mida Moskva püüab varjata, kuid mille pealtkuulatud kõned paljastavad.
Rünnakud Krimmis: eriväeosa teatab edust
Ukraina luure teatel on aktiivne ka nende eriüksus okupeeritud Krimmis. Üksus nimega „Kummitused“ olevat korraldanud mitu lööki Venemaa sõjaliste objektide vastu.
Teadaolevalt on hävitatud õhutõrjesüsteeme ja radarijaamu. Sellised rünnakud vähendavad Venemaa sõjalist võimekust piirkonnas ja raskendavad neil uute rünnakute planeerimist ja elluviimist.
See näitab, et sõda ei käi üksnes avatud rindel. Tehnoloogia, luure ja erioperatsioonide tähtsus on pidevalt kasvamas ning sellised täpsed löögid kujutavad endast tõsist ohtu Venemaa invasioonimasinale.
