Euroopa Liit on algatamas ulatuslikku pensionisüsteemi ümberkorraldust, mis võib oluliselt mõjutada miljonite eurooplaste rahalist tulevikku. Kuigi riiklikud pensionid jäävad endiselt kõigi liikmesriikide sotsiaalsüsteemide tuumikuks, pööratakse üha rohkem tähelepanu täiendavatele pensionidele, millest võivad tulevikus saada üks olulisemaid sissetulekuallikaid vanaduspõlves.
Elanikkond vananeb, tööturg muutub ning prognoosid näitavad, et ainuüksi riiklikest pensionidest ei piisa paljude inimeste jaoks harjunud elatustaseme säilitamiseks. Seetõttu ei ole Euroopa Komisjoni uus tegevuskava suunatud mitte olemasoleva süsteemi asendamisele, vaid kogu pensionisüsteemi tugevdamisele. Uued algatused on osa laiemast säästude ja investeeringute liidu strateegiast.
Nende meetmete eesmärk on mitte ainult pakkuda inimestele paremaid väljavaateid vanaduspõlves, vaid ka ergutada Euroopa majanduskasvu tervikuna – pikaajalised säästud loovad võimaluse tootlikeks investeeringuteks. Komisjoni sõnul sõltub muudatuste edu suuresti sellest, kuidas liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid soovitusi oma riiklikes süsteemides tegelikult ellu viivad.
Miks muutuvad täiendavad pensionid hädavajalikuks?
Demograafilised muutused on üks suuremaid 21. sajandi väljakutseid. Inimesed elavad kauem ning pensionisüsteemidele langeb üha suurem rahaline koormus. Traditsiooniline jooksvate maksete ehk pay-as-you-go süsteem ei suuda üksi tagada pikaajalist stabiilsust, mistõttu peaksid täiendavad pensionid kujunema riikliku pensioni loomulikuks täienduseks.
Üks tundlikumaid teemasid on siinkohal sugude vaheline ebavõrdsus – praegu on naiste pensionid kogu ELis keskmiselt peaaegu veerandi võrra väiksemad kui meestel. See suurendab veelgi täiendavate säästu- ja investeerimislahenduste olulisust. Täiendavad pensionid aitavad inimestel:
- mitmekesistada tulevasi sissetulekuallikaid,
- tugevdada finantsstabiilsust,
- vähendada vanadusvaesuse riski.
Samuti annavad need võimaluse aktiivsemalt osaleda kapitaliturgudel, mis on paljude eurooplaste jaoks seni jäänud kaugeks. Pensionifondide kaudu tehtavad pikaajalised investeeringud on majandusele väga olulised, sest pakuvad stabiilset kapitali ettevõtetele, innovatsioonile ja infrastruktuuri arendamiseks.
Milliseid muudatusi pakub Euroopa Komisjon?
Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel rakendada automaatset liitumist täiendavate pensionisüsteemidega, jättes inimestele võimaluse osalemisest loobuda. Selline põhimõte on teistes riikides juba end tõestanud – automaatne liitumine suurendab märkimisväärselt nende inimeste hulka, kes pensioniks täiendavalt koguvad. Nii avaneb laiem täiendavate pensionide turg ja paraneb tulevaste pensionitulude kindlus.
Pensioniinfo läbipaistvus ja jälgimine
Olulist rolli hakkavad mängima ka põhjalikud pensioni jälgimise platvormid. Komisjon soovib tugevdada süsteeme, mis annavad inimestele võimaluse näha prognoositavaid pensionimakseid kõigist pensioniallikatest. Paljud eurooplased ei oma selget ülevaadet, kui palju ja kust nad tulevikus pensioni saavad. Läbipaistev info aitaks teha kaalutletumaid otsuseid säästmise ja investeerimise kohta.
Pensioni jälgimise süsteemid tuleb ühtlasi kooskõlastada Euroopa tasandi pensionijälgimise platvormiga, mis lihtsustab inimeste liikumist eri riikide vahel ja aitab säilitada õigused üle piiri.
Riiklikud pensioninäitajad ja analüüs
Teine kavandatav meede on riiklike pensioninäitajate koondtabelite loomine. See võimaldab valitsustel ja poliitikakujundajatel paremini analüüsida pensionisüsteemi kestlikkust ning tegeleda probleemidega, mis tulenevad kasvavast rahalisest surveast.
Need koondülevaated lõimitakse ka ELi-ülesesse aruandlusse, mis aitab mõista kogu Euroopa pensionistruktuuri, selle tugevusi ja muutusi ajas.
Rõhk kutselistele pensionifondidele
Suurt tähelepanu pööratakse tööandjapõhistele ehk kutselistele pensionifondidele. Kuigi nende tegevust reguleerivad juba praegu ELi standardid, on paljud fondid oma mahult liiga väikesed, et investeeringuid piisavalt hajutada ja pakkuda osalejatele parimat võimalikku tootlust.
Komisjon soovib:
- tugevdada fondide juhtimist ja järelevalvet,
- parandada osalejate kaitset,
- vähendada halduskulusid,
- soodustada fondide konsolideerumist, et muuta need tõhusamaks.
Nii tekiks võimalus investeerida rohkem omakapitali instrumentidesse, mis pakuvad suuremat pikaajalist tootlust ning samal ajal toetavad Euroopa ettevõtete rahastamist ja majanduse arengut.
PEPP – kogu Euroopa ühine isiklik pensionitoode
Üle vaadatakse ka kogu Euroopat hõlmav isiklik pensionitoode PEPP. Senised nõuded on selle levikut pidurdanud, mistõttu peaks uus mudel olema lihtsam, kättesaadavam ja kuluefektiivsem.
Inimestele plaanitakse pakkuda:
- odavamat, lihtsat baasvarianti, mida saab kasutada ilma finantsnõustamiseta,
- keerukamaid, garantiidega tooteid koos asjatundliku finantsnõustamisega.
Riski piiramine – miks on vaja selgust?
Riski piiramise põhimõtet rakendatakse Euroopa riikides väga erinevalt ning see takistab sageli investeerimist omakapitali, mis võiks pakkuda suuremat tootlust. Komisjoni värskes kommunikatsioonis soovitakse täpsemalt määratleda, kuidas riski piiramise põhimõtet tuleks kohaldada, et pensionifondid saaksid investeeringuid paremini hajutada ja suurendada tulevaste pensionide väärtust.
Selgemad ja ühtsemad standardid aitaksid tagada stabiilsema investeerimiskeskkonna ning vähendada pikaajalisi riske nii pensionisüsteemide kui ka pensionikogujate jaoks.
