Viimastel nädalatel on Ukraina kaitsejõud täheldanud murettekitavat nähtust – Sumi oblastis tegutsevad Põhja-Korea sõdurid, keda on välja õpetanud Venemaa. Nad juhivad FPV-tüüpi droone, aidates Vene vägedel rünnata Ukraina kaitsjate positsioone. See on järjekordne märk, et Moskva kannatab tõsise inimressursi puuduse all ja on sunnitud abi otsima kaugel väljaspool oma piire.
Põhja-Korea droonioperaatorid Sumi suunal
Ukraina sõjavägi avaldas video, millel on näha, kuidas üks Põhja-Korea droon, mis lasti õhku Kurski oblasti territooriumilt, suundub Sumi piirkonna poole. Neid droone kasutatakse luureks ja suurtükitule korrigeerimiseks – nende peamine ülesanne on tuvastada Ukraina üksuste positsioonid ning edastada koordinaadid Vene suurtükiväele ja raketiväe üksustele.
Ukraina kaitsejõud rõhutavad, et tegu ei ole üksikjuhtumiga. On dokumenteeritud Põhja-Korea operaatorite suhtlus Vene sõjaväe üksustega – salvestatud vestlused näitavad selget koordineerimist lahinguväljal. See tähendab, et need sõdurid osalevad aktiivselt otsestes ründetegevustes Ukraina vastu.
FPV-droonid – sõda uuel tasemel

FPV-põhimõttel juhitavad droonid võimaldavad operaatoril näha reaalajas pilti otse drooni vaateväljast, justkui viibiks ta ise lennumasinas. See tehnoloogiline eelis annab võimaluse sihtmärke täpselt tuvastada ja rünnata, vältides samal ajal operaatori otsest füüsilist ohtu. Praegu on tegu ühe tõhusama relvaliigiga lahingutingimustes.
Põhja-Korea sõdurite väljaõppe viisid läbi Vene instruktorid. Treening toimus Kurski oblastis, Ukraina piirist mitte eriti kaugel – seal asuvad nüüd ka need operaatorid. Nende varustus on suunatud Sumi piirkonna poole, kus jätkuvad aktiivsed lahingutegevused.
Ukraina kaitsejõud märgivad, et droonid ei piird u ainult luurega, vaid aitavad suunata ka salve mitmikraketiheitjatest otse Ukraina kaitseliinidele. See ei ole ainult tehnoloogiline oht, vaid ka uus hübriidsõja vorm, kus kolmandad riigid osalevad otseselt agressioonis.
Miks vajab Moskva abi Pjongjangilt?
Põhja-Korea sõdurite kasutuselevõtt on drastiline samm, mis näitab, et Vene armee seisab silmitsi tõsiste personaliprobleemidega. Puudus on pädevatest droonioperaatoritest, mistõttu otsustatakse toetuda liitlastele, kes on valmis konfliktis osalema.
See fakt näitab ühtlasi, et Venemaa on valmis iga hinna eest säilitama oma ründevõimekuse rindel, isegi kui see tähendab rahvusvahelise õiguse rikkumist.
Ukraina kindralstaap rõhutab, et ükskõik milliste välisriikide üksuste osalemine agressioonis Ukraina vastu on jäme rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ukraina pool dokumenteerib kõik sellised juhtumid ja edastab kogutud info rahvusvahelistele institutsioonidele, kes saavad algatada menetlusi rahvusvaheliste normide rikkumise eest vastutusele võtmiseks.
Ametlikus kommentaaris märgitakse: „Kõik välisriikide sõdurid, kes osalevad sõjategevuses Ukraina vastu, loetakse agressiooni kaasosaliseks. Sellised üksused neutraliseeritakse kooskõlas sõjaõiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega.“
Põhja-Korea kaotused – tuhanded langenud

Septembri alguses teatas Lõuna-Korea Riiklik Luureteenistus, et Ukrainas on Vene poolel võideldes hukkunud üle 2000 Põhja-Korea sõduri. See arv peegeldab mitte ainult osaluse tegelikku ulatust, vaid ka ohvreid, mille Pjongjang on valmis tooma liidu nimel Moskvaga.
Juba 2024. aastal sõlmisid Venemaa ja Põhja-Korea sõjalise koostöö lepingu, mille keskne element on vastastikune kaitse. See samm tugevdas kahe autoritaarse režiimi sidemeid, mis ei piirdu enam üksnes retoorikaga, vaid väljenduvad ka praktilises koostöös.
Selline liit tähendab uut ohutaset kogu piirkonnale. ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid juhivad tähelepanu, et see koostöö tekitab tõsist muret mitte ainult Euroopas, vaid ka Aasias.
Õiguslik hinnang ja võimalikud sammud
Ukraina institutsioonid kinnitavad, et edastavad kogu kogutud info Põhja-Korea sõdurite osalemise kohta sõjas rahvusvahelistele partneritele.
Oodatakse, et see viib õigusliku hinnanguni nii Pjongjangi kui ka Moskva tegevusele. Võimalike tagajärgedena nähakse mitmepoolseid sanktsioone või rahvusvaheliste tribunalide loomist, kui need tegevused kvalifitseeritakse otseseks sõjaliseks rünnakuks suveräänse riigi vastu.
On üha selgem, et Venemaa sõjaline strateegia sõltub üha enam välisest abist. Põhja-Korea leiab selles partnerluses mitte ainult liitlase, vaid ka võimaluse katsetada oma võimekust reaalses sõjategevuses. Küll aga jääb õhku küsimus: mis saab olema selle koostöö tegelik hind ülemaailmses mõõtkavas?


