Astrid Lindgreni ja Vytautas V. Landsbergise loodud lasteraamatute maailmad ei tõmba lapsi üksnes kaasa seiklusrohketesse lugudesse, vaid võivad otseselt ka nende elu muuta. Miks ja kuidas peaksid vanemad juba varakult lastes armastust raamatute vastu kasvatama, räägivad SOS Lasteküla Eesti tegevjuht Rasa Zaidovaitė ning kirjastuse „Baltos lankos“ turundus- ja kommunikatsioonijuht Inga Kvietkauskienė.
Sisemine maailm, mida raamatud aitavad kujundada
Skaips Zaidovaitė sõnul ei peaks lugemist käsitlema üksnes kui lapse fantaasiat arendustegevust – lugemisel on palju sügavam mõju. Raamatud ei kujunda ainult laste maailmavaadet, vaid täidavad sageli nende igapäevaelu valguse ja lootusega, eriti siis, kui seda muidu napib.
„Raamatutel on laste elus tohutu jõud kasvatada ja inspireerida. Lapsed elavad lugemisse nii intensiivselt sisse, et isegi pärast viimase lehekülje sulgemist võib loetud raamatu mõju kesta veel mitu päeva.
Üldse ei saa lugemist pidada pelgalt ajaviiteks. Nooremate laste jaoks saavad raamatutest ja nende tegelastest sageli head sõbrad, kelle valikud ja seiklused aitavad kujundada lapse isiksust. Vanemate laste puhul muutub lugemine tihti justkui pelgupaigaks – nad põgenevad raamatu abil teise maailma, kus õpivad tundma uusi tundeid ning otsivad tähendust. Mõnikord on see ka päästerõngas üksinduse eest,“ selgitab SOS Lasteküla tegevjuht.
Raamat kui emotsionaalne tugi
Zaidovaitė rõhutab, et keerulistel aegadel võivad raamatud olla tähtsaks emotsionaalseks ja psühholoogiliseks toetuspunktiks: „Raamatutest leiame sageli mitte ainult lohutust ja lootust, vaid ka vastuseid keerulistele eluküsimustele, mis raskuste korral esile kerkivad. Lugemine võimaldab mõneks ajaks argipäevast kõrvale astuda, aeglustada tempot, keskenduda ühele maailmale ning nii vähendada pinget ja isegi ärevust.“
Vastutus lasub vanemate õlgadel
Rääkides sellest, miks mõned lapsed loevad rohkem ja teised vähem, rõhutab Zaidovaitė, et suuresti sõltub see vanemate hoiakutest ja eeskujust.
„Küsin alati: mida tegid vanemad siis, kui lapsed valisid, millega tegeleda? Lugemine on nakkav – kui mina loen ja laps poeb mulle sülle, on loomulik, et ta tunneb huvi, mida ja miks ma teen. See tähendab, et lugemise algus on väga tihedalt seotud vanema ja lapse omavahelise suhtega. Kui täiskasvanud üksnes käsivad lapsel lugeda, kuid ise eeskuju ei näita või kasutavad raamatut karistusena, ei maksa imestada, kui lapsel on raamatut raske kätte võtta,“ ütleb ta.
Zaidovaitė sõnul peaks raamat olema lapse jaoks juba maast madalast seotud huvitava ja meeldiva ajaga, ning selleks on palju võimalusi.
Kuidas luua lapsele lugemisharjumust
„Kui lapsed on veel päris pisikesed, lugege neile ise. Lapsele mõjub rahustavalt täiskasvanu hääl, intonatsioon ja jutu kulg. Pole juhus, et lugemine on suurepärane rituaal enne und. Niipea kui laps ise lugema õpib, jätkake ühist lugemist – alguses lause kaupa, siis lõigu, peatüki kaupa ja nii edasi. Hiljem võib juba igaüks omaette lugeda, kuid valida sama raamatu. See kõik aitab tugevdada ka omavahelist suhet,“ selgitab ta.
Oluline osa on ka pärastisel arutelul: „Lapsed, eriti nooremad, kipuvad raamatuid pidama vaieldamatuks tõeks, mistõttu on väga tähtis loetut koos läbi mõtestada ja muljeid jagada. Rääkige, miks mõni tegelane käitus üht- või teistmoodi, milliseid tundeid raamat tekitas, mida tähendavad keerukamad metafoorid. Ärge unustage – üksnes lugemisest ei piisa. Oluline on ka koos arutada ja küsimusi küsida.“
Heategu, mis ulatub oma lastest kaugemale
Lugemisega seotud heateo saab oktoobrikuu jooksul teha ka nende laste heaks, kes ise raamatuid valida ei saa. SOS Lasteküla ja kirjastus „Baltos lankos“ kutsuvad ühinema sotsiaalse algatusega, mis muudab ostetud raamatud abivajavate laste toetuseks.
„See projekt sündis soovist näidata, et iga raamat suudab teha enamat kui üksnes rikastada lugejat ennast – täpselt samamoodi nagu siis, kui vanem loeb oma lapsele ette. Oktoobrikuu lõpuni suuname 25 protsenti iga „Baltos lankose“ e-poe ostukorvi summast nende laste toetuseks, kelle eest hoolitseb meie organisatsioon. See on võimalus aidata kirjutada veel üht lugu,“ ütleb Rasa Zaidovaitė.
