Kahe aasta eest Sahara kõrbes leitud siiani suurim Marsilt pärinev meteoriiditükk, millele anti nimeks NWA 16788, on muutunud üheks kalleimaks kunagi müüdud kosmiliseks kivimiks. See erakordne leid müüdi hiljuti New Yorgis toimunud oksjonil 4,3 miljoni USA dollari (umbes 3,7 miljoni euro) eest anonüümsele ostjale. Selle asemel, et tekitada üksnes teadlaste vaimustust, paiskas tehing avalikkuse ette ulatusliku rahvusvahelise skandaali.
Sahara kõrb on juba aastaid tuntud kui üks soodsamaid paiku meteoriitide säilimiseks. Neid otsivad seal nii innukad harrastajad kui ka professionaalsed vahendajad, ja kohalike elanike jaoks võib selline leid olla sageli ainus võimalus teenida suurem rahasumma.
Meteoriidi teekond: Nigerist Itaaliasse ja sealt edasi New Yorki
Italiaallikate teatel müüsid kohalikud elanikud meteoriidi NWA 16788 esmalt välismaisele vahendajale. Sealt jõudis see eragaleriisse Arezzos Itaalias, kust see liikus ajutiselt edasi Rooma kosmoseagentuuri valdusse. Selle perioodi jooksul lõikasid Firenze ülikooli teadlased meteoriidist uurimistöö tarbeks välja kaks väikest fragmenti. Ülejäänud põhitükk saadeti seejärel New Yorki, kus see lõpuks oksjonil maha müüdi.
Teisinõksud ja vaidlused omandi üle
Teisiline raamistik muudab olukorra eriti keeruliseks. Niger kuulutab alates 1997. aastast, et sellised leiud on osa riigi kultuuripärandist. Samas puudub riigil eraldi seadus, mis otseselt reguleeriks meteoriitide omandiõigust ja nendega kauplemist.
Oksjonimaja Sotheby’s tugineb just sellele juriidilisele hallile alale, väites, et meteoriidi eksport toimus täielikult seaduslikult ning kõik vajalikud load ja dokumendid olid korrektselt vormistatud.
Nigeri valitsus on aga algatanud oma uurimise ning toonud selgelt välja, et pole kindel, kas meteoriit riigist välja viidi seaduslikult. See toob esile laiemaltki olulise küsimuse: kas selliseid leide tuleks käsitleda kultuuri- ja rahvusliku varandusena või siiski peamiselt kaubandusliku objektina, mida võib vabalt müüa ja osta?
Rahvusvahelised konventsioonid ja seaduslik vaakum
Rahvusvahelised lepped, sh UNESCO konventsioonid, püüavad reguleerida kultuuriväärtuste rahvusvahelist liikumist ja kaubandust. Kuid meteoriidid jäävad sageli nendest raamistikest välja või satuvad õiguslikku vaakumisse.
Lõplik otsustusõigus jääb iga üksiku riigi hoiakule – kas meteoriit loetakse rahvusliku pärandi osaks või mitte. Antud juhul on huvid teravas vastuolus: Niger soovib kivimi tagastamist, samas kui müüjad ja ostja kaitsevad oma omandiõigust.
Meteoriitide turg toimib paljuski nagu kunstiteoste turg. Suurt rolli mängivad nende haruldus, visuaalne eripära ja leidmise lugu. Üle 50 000 Maalt leitud meteoriidi seas on Marsilt pärit vaid alla 400 eksemplari, mistõttu on iga selline kivi erakordselt hinnaline nii teadlastele kui ka kollektsionääridele.
Meteoriitide hinnad kasvavad muljetavaldava kiirusega ning suurimad ja erilisemad tükid on väärt juba miljoneid. NWA 16788 eristub mitte ainult oma mõõtmete, vaid ka enneolematu meediatähelepanu poolest, mis omakorda suurendab selle turuväärtust veelgi.
Maroko kogemus: hoiatav näide tuleviku tarbeks
Sarnaste probleemidega on juba varem kokku puutunud ka Maroko, kus 1980. aastatel toimus lausa meteoriitide otsimise buum. Tuhanded killud rändasid riigist välja välismaistesse kollektsioonidesse, ning on põhjust arvata, et selline areng kulgeb tulevikus aina hoogsamalt ka teistes riikides.
Nigeri valitsus rõhutab, et just niisugune leid nagu NWA 16788 võiks olla tulevase muuseumi tõmbenumber pealinnas Niameys. See aitaks pakkuda pikaajalist majanduslikku kasu, tuua riiki turiste, luua töökohti ja parandada kohalike inimeste toimetulekut.
Praeguses olukorras on aga see erakordne kivi saanud eraisiku eraomandiks, mida näevad vaid vähesed ning mis jääb tõenäoliselt peidetuks suletud kollektsiooni.
Kas meteoriit peaks kuuluma kõigile?
NWA 16788 oleks võinud kujuneda üheks Nigeri tuntumaks sümboliks, seda enam, et tegu on ühe maailma vaesema riigiga. Selle asemel on meteoriit muutunud rekordeid purustava tehingu osaks, mis sümboliseerib laiemat globaalset suundumust – peaaegu kõike on võimalik rahaks teha.
Seetõttu nõuab üha rohkem hääli, et meteoriit tagastataks maale, kuhu ta langes. Nende arvates peaks selline leid kuuluma võrdsel määral kogu inimkonnale ning oleks kõige väärtuslikum siis, kui see oleks avalikult kättesaadav muuseumis. Nii oleks tema väärtus mitte ainult rahaline, vaid ka kultuuriline ja teaduslik, pakkudes teadmisi, inspiratsiooni ja uhkustunnet tulevastele põlvkondadele.
