Iga autojuht võib varem või hiljem sattuda ebameeldivasse olukorda, kus sõidu ajal kostab järsku vali pauk, auto hakkab kõikuma või kisub ühele poole. See on selge märk, et üks rehvidest on tühjaks läinud või saanud tõsise vigastuse.
Selline olukord tekib enamasti ootamatult ja sageli kõige ebasobivamal ajal – pimedas, kõrvalistes kohtades või halva ilma korral. Seetõttu on oluline teada, kuidas rehviga seotud probleemi ära tunda, kuidas käituda turvaliselt ja milliseid samme astuda.
Rehvi vigastuse tunnused ja levinumad põhjused
Tühjenenud või kahjustunud rehvi reedab enamasti auto muutunud käitumine: masin hakkab küljele kiskuma, rool hakkab vibreerima või sõiduk muutub raskemini juhitavaks. Mõned uuemad autod on varustatud rehvirõhu jälgimissüsteemiga (TPMS), mis hoiatab juhti ebaühtlase või liialt madala rõhu eest rehvides.
Levinumad põhjused, miks rehv võib läbi minna või vigastuda, on:
- Teravad esemed teel – naelad, metallitükid, klaasikillud jms;
- Ebakorrektne rehvirõhk – liiga madal või liiga kõrge rõhk suurendab vigastuse riski;
- Tugevalt kulunud muster – õhuke või ebaühtlaselt kulunud muster teeb rehvi mehaanilistele kahjustustele oluliselt vastuvõtlikumaks.
Seetõttu on oluline regulaarselt kontrollida rehvide seisukorda ja rõhku, et vähendada ootamatu rikke ohtu sõidu ajal.
Kas tühja või vigastatud rehviga tohib edasi sõita?
Paljudel juhtidel tekib kiusatus sõita „kuni lähima töökojani või koju välja“, kuid selline otsus võib kaasa tuua märksa suuremad probleemid. Sõitmine tühja või tugevalt vigastatud rehviga on ohtlik nii tehnilisest kui ka liiklusohutuse vaatepunktist.
Esiteks halveneb oluliselt auto stabiilsus. Juhtimine muutub ettearvamatuks, eriti kurvides ja pidurdamisel. Rehv võib täielikult tühjeneda, mille tagajärjel võib auto libiseda või isegi ümber minna. Nii seab juht ohtu mitte ainult iseenda, vaid ka teised liiklejad.
Teiseks võib edasi sõites tõsiselt kahjustada velge, mis pehme või tühja rehvi tõttu hakkab otse teepinnaga kokku puutuma. Pikema vahemaa läbimine sellises seisus võib kahjustada ka veermiku detaile – ebaühtlane koormus suurendab survet amortisaatoritele, vedrudele ja teistele vedrustuse osadele.
Mida teha, kui rehv on tühjaks läinud?
Kui märkad, et rehv on kahjustunud või tühjenenud, toimi järgmiselt:
- Võimalusel peatu turvalises kohas – teepervel või parklas;
- Lülita sisse ohutuled, aseta ohukolmnurk ning veendu, et oled teistele liiklejatele hästi nähtav;
- Seejärel vaata rehv üle ning püüa hinnata kahju ulatust.
Rehvi vahetamine varuratta abil
Kui sul on kaasas varuratas, ratta mutrivõti ja tungraud, võid rehvi ise vahetada. Järgi järgmisi samme:
- Lõdvesta rattamutreid, kuni auto on veel ratastel.
- Tõsta auto tungrauaga üles, veendudes, et pind auto all on stabiilne.
- Eemalda vigastatud ratas, aseta asemele varuratas ja keera mutrid esmalt käsitsi peale.
- Lase auto tagasi alla ning pinguta mutrid ristamisi, et ratas kinnituks ühtlaselt.
Remondikomplekti kasutamine
Kui varuratast ei ole, kuid autos on rehvi remondikomplekt, saab seda kasutada ajutise lahendusena. Tavaliselt koosneb komplekt hermeetikust ja väikesest kompressorist.
Oluline on järgida tootja juhiseid, sest valesti kasutades võib rehv muutuda hiljem mittremonditavaks. Ka remondikomplekt annab vaid ajutise tulemuse – hiljem tuleb rehv spetsialistil üle vaadata ning vajadusel parandada või välja vahetada.
Kui abi enda jõududega ei ole võimalik
Kui sul ei ole ei varuratast ega remondikomplekti või olukord tundub ohtlik (pime aeg, halb nähtavus, kitsas tee), on mõistlik:
- helistada tehnilisse abisse või
- kasutada kindlustusseltsi pakutavat autoabi teenust.
Paljud kindlustusfirmad pakuvad ööpäevaringset abi kogu riigi ulatuses, mis aitab vältida tarbetuid riske.
Millal saab rehvi parandada ja millal tuleb see välja vahetada?
Rehvi parandamise võimalus sõltub eelkõige kahjustuse asukohast ja ulatusest.
- Kui vigastus asub rehvi mustri piirkonnas ja ava läbimõõt ei ületa ligikaudu 5 mm, on reeglina võimalik rehvi parandada.
- Kui kahjustatud on rehvi külgsein või on tegu sügava või laia rebendiga, tuleb rehv välja vahetada, sest selline rehv ei ole enam ohutu.
Kindla otsuse saab teha ainult rehvispetsialist, kes hindab rehvi sisemist ja välimist seisukorda.
Kuidas riski ennetada?
Et vähendada tõenäosust, et jääd teele tühja rehviga, pea kinni järgnevatest soovitustest:
- Kontrolli regulaarselt rehvirõhku ja kohanda seda vastavalt tootja soovitustele.
- Jälgi rehvimustri sügavust ja kulumist – liialt kulunud rehvid on rohkem ohustatud vigastustest.
- Võimalusel väldi väga kehvas seisukorras teid, eriti kohti, kus on teadaolevalt palju kruusa, metallitükke või muid teravaid esemeid.
Kuigi Eestis ei ole kohustust autos varuratast kaasas kanda, on see siiski soovitatav. Lisaks tasub autos hoida ka:
- väikest tööriistakomplekti,
- taskulampi,
- WD-40 aerosooli,
- kummvasarat või väikest haamrit,
mis võivad olla väga abiks ratta vahetamisel keerulisemates tingimustes.
