Viimastel aastatel on üha rohkem arutletud selle üle, kas ja millal tuleks teatud vanuses inimestelt kohustuslikus korras juhiluba ära võtta. Euroopa Liit kaalub võimalust kehtestada eakamatele autojuhtidele kohustuslikud tervisekontrollid, kus ebaõnnestunud tervisehindamine tähendaks juhiloa kaotust.
Need plaanid tekitasid aga palju vastakaid arvamusi, mistõttu jõuti kompromisslahenduseni, mis peaks ühtaegu tagama nii liiklusohutuse kui ka eakate inimeste õiguste austamise.
EL eesmärk: surmajuhtumid teedel viia nulli
Euroopa Komisjoni pikaajaline siht on nn „visioon null“ – programm, mille eesmärk on aastaks 2050 vähendada liiklussurmade arv nullini. Praegu hukkub Euroopa Liidu teedel igal aastal üle 20 000 inimese, mistõttu on Komisjoni vahe-eesmärk aastaks 2030 see arv vähemalt poole võrra vähendada.
Selle sihi saavutamiseks tuleb teha muudatusi, mis puudutavad eri juhtarühmi, sealhulgas ka seenioridest juhte.
Viie aasta tagant tervisekontroll – plaan, millest loobuti
Statistika näitab, et üle 60-aastased juhid põhjustasid 2024. aastal peaaegu viiendiku liiklusõnnetustest, milles hukkus üle 300 inimese ja sai vigastada enam kui 4000 inimest.
See ajendas poliitikuid tegema ettepaneku, et kõik üle 70-aastased autojuhid peaksid iga viie aasta järel läbima kohustusliku tervisekontrolli. Kui arsti hinnang oleks olnud negatiivne, oleks juhtimisõigus kaotatud.
Euroopa Parlamendi liikmed ei toetanud aga seda ettepanekut. Nende hinnangul piiraks see eakate inimeste õigusi ja võimalusi iseseisvalt liikuda, ühiskonnaelus osaleda ning töötada. Selle asemel otsustati luua uus süsteem, kus keskne roll on juhi enesehindamisel.
Sunduse asemel usaldus: juht hindab oma tervist ise
Edaspidi peab iga juhiloa taotleja enne loa väljastamist täitma tervise enesehindamise küsimustiku. Selles märgib inimene, kuidas ta end füüsiliselt ja vaimselt tunneb ning kas tal esineb tervisehäireid, mis võivad mõjutada tema võimet ohutult sõidukit juhtida.
Selline praktika on juba kasutusel mitmes EL riigis, näiteks Rootsis ja Madalmaades.
Lõpliku otsuse, kas enesehindamisest piisab, teeb iga liikmesriik ise. See tähendab, et riigid võivad soovi korral ette näha ka täiendava arsti läbivaatuse teatud juhtudel või kindlate riskitegurite korral.
Vanusepiiri pole, kuid tervis mängib võtmerolli
Eestis ei ole praegu juhilubadele kehtestatud kindlat ülemist vanusepiiri. Samas võivad mitmesugused tervisehädad olla tõsiseks takistuseks rooli istumisel. Ohtlikud on näiteks kuulmis- ja nägemisprobleemid, liigeshaigused, neuroloogilised häired, mäluraskused, vaimse tervise häired või püsiv väsimus.
Olulisemad muutused organismis toimuvad tavaliselt vanuses 50–60 eluaastat ning need mõjutavad reaktsiooniaega, otsuste langetamise kiirust ja võimet olukorda liikluses õigesti hinnata. Politsei andmetel on just need tegurid sageli liiklusõnnetuste peamine põhjus, kui osalisteks on vanemaealised juhid.
Sellest hoolimata on Euroopa Liit valinud tee, mis ei toetu keelamistele ja jäikadele vanusepiiridele, vaid usaldusele, paindlikkusele ja targale riskide juhtimisele – eeldades, et juhid suudavad ja tahavad oma tervisega seotud riske ausalt hinnata.
