Euroopas räägitakse üha enam elektrilistest sõidukitest, kuid vähesed juhid kujutavad endale isegi teoorias ette elektriautot, mis läbib üle 800 kilomeetri ja „laeb end täis” viie minutiga. Ilma pistikupessa ühendamata. Ilma kiirlaadimisjaama otsimata. Selline auto on Euroopas juba olemas. Selle nimi on Hyundai NEXO ning selle „mootoriks” ei ole aku, vaid vesinik.
See mudel on üks vähestest maailmas seeriatootmises olevatest vesinikkütuseelementidel põhinevatest autodest. Pärast pea tuhande kilomeetri pikkust proovisõitu Lõuna-Koreas sai selgeks: see tehnoloogia võib muuta mitte ainult autotööstust, vaid ka meie arusaama sellest, mida üldse tähendab „elektriauto”.
Elektriauto, mis toodab ise elektrit
NEXO tööpõhimõte on geniaalselt lihtne. Vesinikkütuseelemendid muudavad survestatud vesiniku elektriks, millega laetakse 2,64 kWh akut. Sealt saab energia ees paigaldatud 204 hj elektrimootor, mis arendab 350 Nm pöördemomenti. Kõlab keeruliselt? Roolis on kõik lihtne – auto liigub sama vaikselt ja sujuvalt kui tavaline elektriauto, ainult et siin puudub vajadus laadimiskaablite järele.
Kolm paaki mahutavad kokku 162,6 liitrit survestatud vesinikku, ühtekokku 6,69 kg. Sellest piisab, et sõita kuni 826 kilomeetrit ilma tankimata. Veel muljetavaldavam on see, et paakide täitmine võtab aega vaid umbes viis minutit – põhimõtteliselt sama kiiresti kui bensiinipaagi tankimine.
Kuigi NEXO välimus on tulevikuhõnguline, on ta olemuselt täiesti praktiline pere-crossover. 475 cm pikk, 186,5 cm lai, 164 cm kõrge ning 279 cm teljevahega kere pakub avarat salongi, ning suur pakiruum võimaldab muretult varustada end pikemateks sõitudeks.
Sõidukogemus: üllatavalt tavaline… ja peaaegu ideaalne
Rooli istudes unustad kiiresti, et juhid haruldast tipptehnoloogiat. NEXO kiirendab sujuvalt ja enesekindlalt – 0–100 km/h saavutatakse 7,8 sekundiga ning tippkiirus on 179 km/h. Jah, on olemas elektriautosid, mis teevad seda kaks korda kiiremini, kuid igapäevaelus pole sellest eriti kasu. NEXO dünaamika on igati piisav ning sõidumugavus paremgi kui paljudel tavapärastel elektrimudelitel.
Sõites mägistel teedel ja kiirteedel jäi kütusekulu vahemikku 0,7–1 kg vesinikku 100 kilomeetri kohta. Lihtne arvutus: see võimaldab probleemideta ületada 700 km piiri ning soodsatel tingimustel jõuda ka 800 kilomeetrini.
Interjöör on mudeli üks tugevaid külgi. Kaks juhtmevaba telefoni laadimiskohta, väga mugav juhtpaneel, kus ühe nupuvajutusega saab muuta füüsiliste nuppude funktsioone, kaasaegne multimeediasüsteem ning tipptehnoloogilised kaamerad, mis kuvavad pöörete korral pilti näidikute ekraanidele – pisiasjad, mis teevad igapäevakasutuse oluliselt mugavamaks.
Tehnoloogia süda – vesinik
Vesinikkütuseelementidel töötavate sõiduautode turul konkureerivad sisuliselt ainult kaks ettevõtet: Hyundai ja Toyota. Nad on sellesse tehnoloogiasse aastaid investeerinud, uskudes selle tulevikupotentsiaali. Kuigi Euroopa vesiniku taristu on alles lapsekingades, näitavad sellised mudelid nagu NEXO, kuhu tööstus võib liikuda hetkel, mil akutehnoloogia jõuab oma füüsiliste piirideni.
Lõuna-Koreas, kus NEXO-t testiti, on olukord sootuks teine. Seal töötab juba ligi 200 vesinikutanklat ning vesinikusüsteeme kasutatakse alates bussidest kuni planeeritavate rongideni. Tõsi, suurem osa Lõuna-Korea vesinikust on praegu veel „hall” (toodetud maagaasist), kuid eesmärk on jõuda aastaks 2040 täielikult „rohelise” vesinikuni.
Eestis on vesinikuvaldkond alles tulevikku suunatud arengujärgus: plaanis on rajada mitu tanklat, olemas on riiklik vesinikustrateegia ning lähiaastatel peaksid esimesed jaamad ka tegelikult valmima. See on oluline, sest sellise auto kasutusmugavus sõltub otseselt võimalusest kiiresti ja mugavalt tankida. Seni aga asub lähim vesinikutankla Lätis, Riias.
Mitte ainult plussid: tehnoloogia piirid ja reaalsed väljakutsed
NEXO puhul on kompromisse vähe – praktiliselt ainult üks. Prooviauto oli varustatud digitaalsete küljepeeglitega. Teoorias vähendavad need õhutakistust kuni 8%, kuid praktikas kipuvad pilt hägustuma, nendega harjumine võtab aega ning pimedas tekitavad need valgusvöösid. Õnneks pole selline varustus kohustuslik ning ostja saab valida ka tavalised peeglid.
Suurim vesinikuteknoloogia väljakutse ei peitu autos endas, vaid kütuses. „Roheline” vesinik on kallis ning selle tootmine nõuab palju elektrienergiat, „hall” vesinik aga tugineb fossiilkütustele ega ole kaugeltki kliimaneutraalne. Lisaks on vesiniku transport ja pikaajaline ladustamine keerukas, sest selle energiatihedus mahuühiku kohta on väga väike.
Seetõttu näevad paljud tootjad vesiniku suurimat potentsiaali eelkõige veo-, merendus- ja lennundussektoris, mitte sõiduautodes. Ent ajalugu on korduvalt näidanud, et tänane ekspertide skepsis võib homseks muutuda küsimuseks: „Miks me seda varem ei näinud?” Kui tehnoloogia teeb hüppelise arengu, on Hyundail juba tugev stardipositsioon.
Kas sellised autod võivad Eesti turgu muuta?
NEXO jõudmine Euroopa turule annab hea võimaluse kujutada ette alternatiivset teed elektrifitseerimisele. Riigis, kus vahemaad on pikad ja laadimistaristu alles areneb, võib vesinikuauto, mida saab tankida mõne minutiga, osutuda ootamatult loogiliseks lahenduseks.
Fotod on illustratiivsed © Canva.
