Euroopa Liit astus järjekordse olulise sammu, et vähendada sõltuvust Venemaa energiakandjatest. Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid poliitilise kokkuleppeni, mis näeb ette Vene gaasi impordi täieliku lõpetamise hiljemalt 2027. aastaks. Seda peetakse oluliseks võiduks ühises energiajulgeoleku strateegias.
Kuigi tegemist on mitteformaalne kokkuleppega, on selle sisu selge ja suunatud siduvate reeglite kehtestamisele. Plaanis on järk-järgult loobuda nii veeldatud maagaasist kui ka torujuhtmetega tarnitavast gaasist. Sellise otsusega tahetakse tagada, et Euroopa Liidu turule ei jääks tulevikus püsivat sõltuvust Venemaa gaasitarnetest.
Teema on endiselt tundlik, sest osa liikmesriike ostab Venemaalt gaasi edasi. Nende hulgas on nimetatud näiteks Ungarit, Prantsusmaad ja Belgiat, mistõttu ühise lahenduse leidmine nõuab keerulist poliitilist kompromissi. Ometi on nüüd paigas selge ühine eesmärk ja konkreetne ajakava, kuidas selleni jõuda.
Venemaa gaasi impordi lõpetamise kokkulepe
Nõukogu ja Euroopa Parlament teatasid, et on saavutanud kokkuleppe Vene gaasi impordi lõpetamiseks kogu liidus. Algatust vedas Taani eesistumine Nõukogus koostöös Euroopa Parlamendi läbirääkijatega. Kokkulepe näeb ette õiguslikult siduvate sätete loomist, mis määravad kindlad tähtajad ja järelevalvemehhanismid.
Kehtiva plaani järgi keelatakse veeldatud maagaasi (LNG) import Venemaalt täielikult alates 2026. aasta lõpust. Torujuhtmetega imporditavast gaasist loobutakse alates 2027. aasta sügisest. Selline järjekord valiti selleks, et turud ja taristu jõuaksid muutustega kohaneda ning gaasivarustuse katkestusi ei tekiks.
Poliitiline ja strateegiline tähendus
Taani energia- ja kliimaminister Lars Aagaard on nimetanud kokkulepet Euroopa jaoks oluliseks võiduks. Tema sõnul on hädavajalik lõpetada pikaajaline sõltuvus Venemaa energiakandjatest. Kokkulepet käsitletakse kui olulist sammu EL-i iseseisvuse ja vastupanuvõime tugevdamisel surveolukordades.
See otsus sobitub laiemasse eesmärki vähendada pärast 2022. aastal alanud sõda Ukrainas impordi mahtu Venemaalt. Enne sissetungi moodustasid Vene gaasitarned peaaegu poole kogu Euroopa Liitu saabuvast gaasikogusest. Nüüd on see osakaal küll oluliselt vähenenud, kuid püsib endiselt märkimisväärne, mistõttu lõplik piirang peaks selle sõltuvuse lõpetama.
Mis on veel vaja teha?
Selleks et kokkulepe jõustuks, tuleb see veel ametlikult heaks kiita mõlemas institutsioonis. Pärast kinnitamist algab õigusaktide rakendamine ning liikmesriigid peavad oma õigusraamistiku ja lepingud uute nõuetega kooskõlla viima. See hõlmab nii pikaajaliste tarnelepingute ülevaatamist kui ka alternatiivsete tarneallikate leidmist ja kindlustamist.
Oktoobrikuiste andmete järgi moodustas Vene gaas ligikaudu 12 protsenti Euroopa Liitu imporditavast gaasist. See on küll oluliselt vähem kui varasematel aastatel, kuid piisav, et hoida teemat tähtsa küsimusena poliitilisel päevakorral. Kui plaan õigeaegselt ja täielikult ellu viiakse, peaks 2027. aastaks Euroopa Liidu energiakaart olema märgatavalt turvalisem ja mitmekesisem.
