Autojuhtide vaidlused selle üle, kas kiiruskaamera saab sõidukit pildistada tagant, on kestnud juba aastaid. Ühtset ja lihtsat vastust ei ole, sest kõik sõltub konkreetse seadme tüübist.
Selles artiklis selgitame, kuidas kiiruskaamerad Eestis ja mujal töötavad, mida fotol näha on ning millal võib trahvi oodata.
Kas kiiruskaamera pildistab eest või tagant?
Enamik statsionaarseid kiiruskaameraid pildistab autosid eestpoolt. Nii on võimalik jäädvustada mitte ainult numbrimärk, vaid sageli ka juhi nägu. See on oluline siis, kui rikkuja püüab vastutusest kõrvale hiilida või keeldub trahvi vastu võtmast.
Kaasaegsemad seadmed, eriti kiirteedel ja ohtlikel teelõikudel, võivad olla varustatud kahe kaameraga. Need süsteemid fikseerivad rikkumise nii eest kui tagant. Selliste seadmete hulka kuuluvad näiteks mudelid „MultaRadar CD“, „TraffiStar SR390“ ja „Mesta Fusion RN“.
Kui sõidukit pildistatakse tagant, on fotol tavaliselt näha vaid tagumine numbrimärk, kuid sellest piisab enamasti, et alustada trahvi määramise menetlust.
Kuidas kiiruskaamerad töötavad ja kui kaugelt nad mõõdavad?

Kiiruskaamerad töötavad kas radiosignaalide või lasertehnoloogia abil. Kui seade tuvastab lubatud piirkiiruse ületamise, teeb ta automaatselt foto – mõnikord ühe, mõnikord kuni kolm, olenevalt seadetest.
Mõõtmisulatus võib ulatuda kuni umbes 60 meetrini, kuid praktikas tehakse fotod tavaliselt 10–30 meetri kauguselt. Tasub teada, et juht ei pruugi alati märgata, et ta on pildile jäänud, sest kõik kaamerad ei kasuta eredat välku või on välk päevavalguses vaevumärgatav.
Kas välk tähendab alati trahvi?
Mitte alati. Kuigi välgu nägemine viitab tavaliselt sellele, et kaamera tegi pildi, ei tähenda see automaatselt trahvi.
On mitu erandit:
- Testimine ja kalibreerimine – kaameraid kontrollitakse perioodiliselt ning sel ajal võib välkuda ilma, et keegi trahvi saaks.
- Väikesed kiiruseületamised – seade võib reageerida ka piiripealsetele rikkumistele (nt 51 km/h alas, kus lubatud on 50 km/h), kuid alla teatud taluvuspiiri jäävaid juhtumeid ei menetleta.
- Kehvad tingimused – osa fotosid jäetakse kasutamata, kui numbrimärki pole võimalik loetavalt tuvastada (udu, vihm, pimedus, peegeldused jms).
Seega, isegi kui näed välku, ei pruugi see tähendada kindlat trahvi.
Mida näeb kiiruskaamera fotol?

Tüüpiline kiiruskaamera foto sisaldab:
- sõiduki registrinumbrit;
- juhi nägu (kui foto on tehtud eestpoolt ja nähtavus lubab);
- kuupäeva, kellaaega ja rikkumise asukohta;
- mõõdetud kiirust ja vastavat lubatud piiri;
- kasutatud seadme numbrit ja operaatori või süsteemi koodi.
Kõik need andmed lisatakse hiljem ametlikule teatele, mille saadab asutus, kes tegeleb liiklusrikkumiste fikseerimise ja menetlemisega.
Millal ja kuidas trahv jõuab juhini?

Administratiivne karistus (trahv) tuleb määrata üldjuhul mitte hiljem kui kahe aasta jooksul alates rikkumise toimepanemise päevast. Pideva rikkumise korral (näiteks kui rikkumine kestab pikema aja jooksul) arvestatakse tähtaega rikkumise avastamisest.
Administratiivne ettekirjutus tähendab, et protokolli märgitakse ettepanek tasuda trahv vabatahtlikult:
- 15 kalendripäeva jooksul alates protokolli kättesaamisest, kui isik viibib menetluse juures, või
- 30 kalendripäeva jooksul alates protokolli koos ettekirjutusega väljasaatmise päevast, kui isik ei olnud selle koostamise juures.
Praktikas jõuavad trahviteated juhini tavaliselt 2–4 nädala jooksul. Kui rikkumisi on väga palju või süsteem on ülekoormatud, võib see aeg pikeneda.
Trahvid saadetakse enamasti tähitud kirjaga, millega võib kaasneda ka palve tuvastada, kes sõidukit rikkumise hetkel juhtis.
Kokkuvõte: kuidas trahvidest hoiduda?
Enamik kiiruskaameraid pildistab autosid eestpoolt, kuid uued süsteemid suudavad üha sagedamini fikseerida ka sõiduki tagant. Välk ei tähenda alati trahvi, kuid sellele lootma jääda ei ole mõistlik.
Parim viis ebameeldivaid üllatusi vältida on järgida kehtivaid kiiruspiiranguid.


