Viimastel kuudel on meedias ilmunud pealkirjad, mis on tekitanud ärevust eakamaealiste autojuhtide seas. On väidetud, et Euroopa Liit plaanib võtta miljonitelt seenioridelt ära juhtimisõiguse. Kuigi selline teave kõlab hirmutavalt, on tegelik olukord märksa keerulisem.
Euroopa Liidu eesmärk: turvalisem liiklus
Euroopa Liit on juba pikemat aega seadnud eesmärgiks liiklusohutuse suurendamise. See ei hõlma ainult rangemaid trahve või teedeinfrastruktuuri parandamist, vaid ka reeglite ülevaatamist, mis on seotud juhtide suutlikkusega liikluses ohutult osaleda. Ühe eraldi vaatluse all oleva rühmana on välja toodud seeniorid, kelle reaktsioonikiirus ja tervis võivad vanuse kasvades märgatavalt muutuda.
Mõned spetsialistid hoiatavad, et kõrgema vanuseni jõudes esineb sagedamini tervisehäireid, mis raskendavad liiklusolukordade adekvaatset hindamist. Seetõttu on mure liiklusohutuse pärast põhjendatud. Kuid kas see tähendab, et juhtimisõigust hakatakse automaatselt piirama? Mitte päris.
Algne ettepanek kohustuslikeks tervisekontrollideks ei jõudnud seaduseni
Euroopa Komisjon oli algselt teinud ettepaneku, et alates 70. eluaastast peaksid juhid käima iga viie aasta järel tervisekontrollis. Kontrolli mitteläbimine või selle mittesooritamine positiivse tulemusega oleks tähendanud juhtimisõiguse kaotamist. Selline kord oleks muutnud eakate juhilubade säilitamise oluliselt rangemaks.
Kuid see ettepanek ei saanud Euroopa Parlamendi heakskiitu. Parlamendiliikmed kartsid süüdistusi vanuselises diskrimineerimises. Samuti arvestati sellega, et paljudele eakatele on auto sageli ainus reaalne liikumisvõimalus, eriti maapiirkondades, kus ühistransport on kas hõre või puudub sootuks. Nende argumentide tõttu jäeti kohustuslikud tervisekontrollid lõppvariandist välja.
Milliseid muudatusi siiski kavatsetakse teha?
Hoolimata algse plaani tagasilükkamisest on teatud muudatused siiski uutesse direktiividesse sisse viidud. Riikidele nähakse ette kaks võimalikku lahendust, mille vahel nad saavad ise valida:
- regulaarne tervisekontroll või
- juhi enese hinnang oma tervislikule seisundile, s.t enesedeklaratsioon.
Lõpliku otsuse teeb iga liikmesriik ise – Euroopa Liit raamtingimused küll seab, kuid konkreetne kord sõltub riiklikust poliitikast.
Mida see tähendab Eesti, Leedu või Poola seenioridele?
Kuigi reegleid on ajakohastatud, ei pruugi nende mõju mitmele riigile olla kuigi suur. Näiteks Poolas on juba praegu teatud juhirühmadele perioodilised tervisekontrollid kohustuslikud, mistõttu uued EL-i suunised ei too seal kaasa märkimisväärset muutust.
Probleemiks osutuvad pigem tähtajatu kehtivusajaga juhiload. Paljudel seenioridel on endiselt load, mis väljastati enne 2013. aastat ning millel puudub kehtivustähtaeg. Selliste dokumentide omanikel ei ole kohustust regulaarselt tervist kontrollida ning nad võivad teoorias juhtida piiramata aja jooksul.
Samas ei ole olukord siiski täiesti kontrollimatu. Kui eakas juht tekitab liikluses ohtlikke olukordi või tema võimekus seab selgelt teised liiklejad ohtu, on politseil õigus suunata ta korduseksamile või täiendavale hindamisele. Seda meedet küll kasutatakse harva, kuid see annab võimaluse probleemseid juhte reaalselt hinnata.
Kas Euroopa Liit tahab seeniorid roolist eemal hoida?
Peamine sõnum on, et Euroopa Liit ei kavatse massiliselt võtta eakatelt ära juhilube. Eesmärk ei ole karistamine, vaid parem terviseseisundi hindamine ja liiklusohutuse suurendamine. Riikidele jäetakse ulatuslik otsustusvabadus, millist süsteemi ja kui ranget korda rakendada.
Enamik eksperte leiab, et paindlik, individuaalne lähenemine on õiglasem kui automaatsed piirangud. Nii saavad need seeniorid, kellele auto on igapäevaelu seisukohalt hädavajalik, tunda end kindlamalt. Muudatused ei ole sugugi nii karmid, kui mõni pealkiri võib muljet jätta, ning enamik juhte ei märka oma igapäevases elus olulist vahet.
