Üks teelusikatäis. Kaks. Mõnikord kolm. Või üldse ilma suhkruta – ainult sorts piima? Igal kohvisõbral on oma rituaal, kuid kui tihti mõtled sellele, kus jookseb piir? Kohvile lisatav suhkur ei ärata tavaliselt erilist tähelepanu, isegi siis, kui jook muutub otsekui magustoiduks.
Enamik inimesi ei mõtle sellele, kui palju suhkrut tegelikult ainuüksi kohvitassidest päeva jooksul koguneb. Ja kuigi sõltuvus seostub tavaliselt tõsisemate ainetega, võib magus kohv märkamatult kujuneda harjumuseks, millest loobumine on keerulisem, kui arvata oskaksid.
Seejuures ei ole jutt üksnes kalorite arvust või hammaste tervisest. Suhkur mõjutab tuju, põhjustab järske energiataseme tõuse ja langusi ning rikub pikema aja jooksul isegi une kvaliteeti. Nii et see näiliselt süütu teelusikatäis pole sugugi süütu, kui muutub igapäevaseks kaaslaseks.
Kui palju on liiga palju?
Terviseorganisatsioonid soovitavad naistel mitte ületada umbes 25 grammi lisatud suhkrut päevas, meestel kuni 37 grammi. Üks teelusikatäis on ligikaudu 4 grammi. See tähendab, et kui lisad hommikuse ja pärastlõunase kohvi sisse kumbagi kolm lusikatäit, on päevane norm peaaegu täis. Ja sinna ei ole veel arvestatud muid allikaid: saiakesi, jogurteid, limonaade ja muid magusaid jooke.
Kui paned igasse tassitäide kaks teelusikatäit suhkrut ning jood päevas kolm tassi, koguneb juba umbes 24 grammi – sisuliselt kogu soovitatav päevanorm. See ei tähenda, et oleksid justkui ranget reeglit rikkunud, kuid keha tunneb seda koormust kindlasti. Magusaisu kasvab, energiatasemed kõikuvad ning õhtuti on sageli tunne, et tahaks veel midagi magusat.
Miks suhkruga kohv mõjub teisiti kui tavaline komm?
Magusat kohvi juues saab organism korraga topeltstiimuli – kofeiini ja kiireid süsivesikuid. See tekitab tugeva, ent lühiajalise energiatõusu. Pool tundi või tund hiljem järgneb langus. Siis tekib taas isu magusa kohvi järele. Nii tekibki nõiaring.
See kooslus on eriti petlik neile, kes teevad vaimset tööd. Tundub, et ilma magusa kohvita ei ole võimalik keskenduda, kuigi tegelikult pakub see ainult ajutist leevendust, mille lõpptulemuseks on suurem väsimus päeva lõpuks. Keha harjub kiire suhkrulaksuga ning hakkab seda nõudma, nagu oleks see hädavajalik.
Kas kohvist peaks suhkru täielikult välja jätma?
Oluline märksõna on teadlikkus. Kui jood nädalas mõned magusad kohvitassid, ei juhtu midagi katastroofilist. Kui aga magus kohv on igapäevane harjumus, tasub vähemalt proovida seda tasakaalustada.
Üks võimalus on suhkrukogust järk-järgult vähendada – näiteks kahest teelusikatäiest üheni, seejärel poole lusikatäieni. Nii harjuvad maitsenupud aegamööda ning see, mis varem tundus „liiga kibe“, võib üsna pea olla juba täiesti nauditav.
Teine võimalus on kasutada looduslikke magustajaid, kui ei kujuta hommikust kohvi üldse ette ilma vähese magususeta. Stevia, erütritool või kasvõi kaneel võivad kohvile anda huvitava maitsenüansi ilma liigsete kalorite ja järskude veresuhkrukõikumisteta.
Kolmas lahendus on katsetada erinevaid kohvisorte. Pehmem, vähem happeline kohv vajab sageli vähem suhkrut, sest on loomupäraselt mahedama maitsega ja ei vaja magusust „peitmiseks“.
Väike harjumus, mis võib kujuneda salakavalaks sõltuvuseks
Harjumus juua kohvi suhkruga on sageli üks neist pisikestest sõltuvustest, mis peidavad end mõtte taha: „väikesed asjad ei muuda midagi“. Kuid nagu enamiku harjumuste puhul – mõju koguneb ajapikku. Liigne suhkur ei teki ühe päevaga; see koguneb vaikselt, iga tassiga, kuhu on lisatud üks või kaks lusikatäit.
Kui õhtuti tekib vastupandamatu magusaisu, energia langeb keset tööpäeva ja uni on rahutum, ei tule paljudele esimesena pähe kohv kui üks võimalikest põhjustest. Kuid sageli saab just hommikuse, magustoiduks muutunud kohvitassi juures alguse harjumus, mis tasapisi tervist ja enesetunnet mõjutab.
