NASA seostub paljudele inimestele eelkõige kosmoselendude, Kuul jalutanud astronaudide ja Marsi-robotikaga. Kuid agentuuril on veel üks sama oluline missioon – ta jälgib pidevalt Maa kliimasüsteemi.
Kliimamuutus on tänapäeval üks suurimaid globaalseid väljakutseid ning NASA pakub teadlastele hindamatuid andmeid, mis aitavad mõista, kuidas meie planeet ajas muutub. Erinevalt paljudest teistest institutsioonidest on NASA-l ainulaadne võimalus jälgida Maad kosmosest, registreerides protsesse, mida maapinnalt ei ole võimalik näha.
Viimastel aastakümnetel ei ole kliimamuutus enam üksnes teadusuuringute teema, vaid sellest on saanud ka poliitiliste otsuste ja ühiskondlike arutelude keskne küsimus. Kasvav kasvuhoonegaaside kontsentratsioon, jääkilpide sulamine, merepinna tõus ja ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine tekitavad üha suuremat muret.
Selleks et neid muutusi prognoosida ja leevendada, on vaja usaldusväärseid ja pidevalt uuenevaid andmeid. Just siin tulevad appi NASA satelliidid, andurid ja teadusmissioonid, mis võimaldavad jälgida meie planeeti nagu elusat, hingavat organismi.
NASA vaatlused on olulised mitte ainult Ameerika Ühendriikidele, vaid kogu maailmale. Agentuuri kogutud info on avatud rahvusvahelistele teadlastele, valitsustele ja ka vabaühendustele.
See tähendab, et kliimaandmeid kasutatakse nii pikaajalistes teadusprojektides kui ka operatiivses kriisihalduses. Alates põudadest Aafrikas kuni orkaanideni Kariibi mere piirkonnas – NASA tehnoloogia võimaldab muutusi näha reaalajas ja neile palju kiiremini reageerida.
Satelliidid – NASA silmad Maa kohal
NASA kliimaseire tugineb spetsialiseeritud satelliitide võrgustikule, mis skaneerib Maad ööpäevaringselt. Need satelliidid mõõdavad mitmesuguseid näitajaid: atmosfääri temperatuuri, süsihappegaasi kontsentratsiooni, pilvisust, ookeanide pinnatemperatuuri ja jääkatte paksust.
Tänu arenenud anduritele kogutakse infot mitte ainult nähtava valguse, vaid ka infrapuna-, mikrolaine- ja teiste kiirgusspektri osade kaudu.
Üks NASA suurimaid eeliseid on võime koguda andmeid järjepidevalt aastakümnete kaupa. See võimaldab koostada pikaajalisi kliimatrende ja eristada looduslikke hooajalisi kõikumisi inimese tegevusest tingitud püsivatest muutustest.
Satelliidid suudavad jälgida protsesse ka raskesti ligipääsetavates paikades, näiteks Antarktika jääkilbil või Amazonase vihmametsades, pakkudes teadlastele infot, mida muul viisil oleks peaaegu võimatu hankida.
Merepinna tõusu ja jää sulamise jälgimine
Kliimamuutus avaldub eriti selgelt polaaraladel, mistõttu pöörab NASA suurt tähelepanu jääkatte muutustele. Spetsiaalsed radarid ja lasersüsteemidega kõrgusmõõturid registreerivad liustike kõrgust, sulamiskiirust ja jäämassi kadu.
Need andmed aitavad prognoosida merepinna tõusu, mis ohustab rannikul asuvaid linnu kogu maailmas.
Lisaks polaaraladele jälgib NASA liustike seisundit ka mägistes piirkondades, näiteks Himaalajas ja Andides. Need liustikud on elutähtsad miljonitele inimestele, kuna varustavad neid kuivemal aastaajal joogiveega.
Liustike kiire sulamine ei tekita üksnes probleeme veevarustusega, vaid võib põhjustada ka äkilisi üleujutusi ja maalihkeid.
Atmosfääri koostise ja temperatuuri muutuste analüüs
NASA satelliidid on varustatud seadmetega, mis mõõdavad kasvuhoonegaaside kontsentratsioone üle terve maailma. Süsihappegaasi, metaani ja teiste gaaside muutused näitavad, kuidas inimtegevus mõjutab atmosfääri.
See info on eriti oluline rahvusvaheliste kliimalepingute ettevalmistamisel ning hindamisel, kas riigid täidavad oma lubadusi heitmeid vähendada.
Erinevatest atmosfäärikihtidest kogutud temperatuurinäitajad aitavad jälgida, kuidas soojeneb Maa pind ja kuidas muutub õhumasside liikumine. Neid andmeid kasutatakse ka kliimamudelite arendamisel, mis aitavad prognoosida tulevasi muutusi ja võimalikke ekstreemseid nähtusi.
Ekstreemsete ilmastikunähtuste jälgimine ja prognoosimine
NASA roll ei piirdu üksnes pikaajalise seirega. Agentuur aitab ka ennustada ja jälgida ekstreemseid ilmastikunähtusi, nagu orkaanid, üleujutused ja metsatulekahjud.
Kasutades satelliidipilte ja reaalaja andmeid, saab NASA aegsasti hoiatada lähenevate ohtude eest ning toetada päästeteenistusi ettevalmistustes.
Näiteks võimaldavad ookeani pinnatemperatuuri ja tuulevoogude jälgimine prognoosida orkaanide teket ja võimalikku liikumisteed. See annab võimaluse inimesi aegsasti evakueerida ja vähendada kahjusid.
Metsatulekahjude puhul näevad satelliidid mitte ainult tule levikut, vaid ka suitsupilvede liikumist, mis võib oluliselt halvendada õhukvaliteeti tuhandete kilomeetrite kaugusel põlengukoldest.
NASA missioon meie tuleviku nimel
NASA kliimaseire on üks võtmetegureid maailmse võitluse juures kliimamuutuse vastu. Kosmiline vaatenurk võimaldab jälgida Maad kui terviklikku süsteemi ning näha seoseid atmosfääri, ookeanide, maismaa ja eluslooduse vahel.
Need andmed ei rikasta üksnes teadust, vaid toetavad ka otsuseid, millest sõltub miljonite inimeste tulevik. Kui tahame kliimamuutuse mõjusid leevendada, peame tuginema usaldusväärsetele faktidele.
Just NASA pakub meile võimalust näha kogu planeedi muutusi ainulaadsest, kosmilisest vaatenurgast – nagu Maa tervisekontrolli, mis toimub pidevalt ja ilma katkestusteta.
