Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib, et kui Leedu majandus kasvab 2024. aastal hoogsalt, siis käesoleval aastal jääb kasv mõõdukaks. Aastaks 2026 peaks majanduskasv aga kiirenema tänu suuremale erasektori tarbimisele, püsivale palgakasvule ning investeeringutele, mida eriti soodustab Euroopa Liidu toetus.
Välisnõudluse nõrkus ja riskid majandusele
IMF hoiatab, et endiselt püsivad mitmed riskid – oodatust nõrgem välisnõudlus, eriti Leedu peamistelt kaubanduspartneritelt euroalal, ning kaubanduskeskkonna ebakindlus võivad avaldada negatiivset mõju ekspordile ja investeeringutele.
Riigieelarve roll ja reformide vajadus
„IMF prognoosid kinnitavad, et Leedu majandus püsib välistele ohtudele vaatamata vastupidav. Kuid peame tegutsema vastutustundlikult. Pidevate väljakutsete tingimustes koostatud riigieelarve eelnõu vastab hästi riigi praegustele vajadustele, mida rõhutavad ka IMF-i eksperdid – vajadus suurendada kaitse- ja julgeolekukulusid, tõsta inimeste sotsiaalset heaolu ning ellu viia struktuurseid reforme, mis on vajalikud majanduse tootlikkuse kasvatamiseks, säilitades samal ajal fiskaaldistsipliini ja tagades võlakoormuse kestliku taseme pikas perspektiivis,“ rõhutab rahandusminister Kristupas Vaitiekūnas.
Inflatsioon ja hinnasurve
2025. aasta oktoobris oli Leedus aastane inflatsioon 3,7 protsenti. Tarbijahinnaindeks on viimase 12 kuu jooksul kasvanud peamiselt kõrgemate aktsiiside ning toidu- ja teenuste hindade tõttu. IMF-i hinnangul saavutab inflatsioon haripunkti 2025. aastal, pärast mida hakkab see järk-järgult alanema ning jääb keskpikas perspektiivis veidi üle 2 protsendi taseme.
Tootlikkus, konkurentsivõime ja eelarvepositsioon
IMF rõhutab vajadust suurendada majanduse tootlikkust, et vähendada kulusurvet hindadele ja hoida riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet. Fond märgib, et kuigi valitsus on võtnud kohustuse tagada avaliku sektori rahanduse kestlikkus pikaajaliselt, suureneb puudujääk ja riigivõlg 2026. aastal tulenevalt plaanist tõsta kaitsekulutusi – mis peaksid järgmisel aastal olema ajalooliselt kõrgeimal tasemel – ning kuludest, mis on suunatud elanike sissetulekute ja sotsiaalse turvalisuse parandamiseks.
Demograafia, kaitsekulud ja tuluallikad
IMF hoiatab, et tulevikus on Leedu avaliku sektori rahanduse peamised väljakutsed seotud demograafiliste muutuste ning kaitse- ja julgeolekumeetmete rahastamise vajadusega. Seetõttu on oluline tõhusalt mobiliseerida kestlikke tuluallikaid ja parandada kulutuste efektiivsust.
Finants- ja kapitalituru arendamine
„Oluline on jätkuvalt laiendada Leedu finants- ja kapitalisektorit – see tugevdaks majanduse potentsiaali ja toetaks stabiilset kasvu tulevikus. Arvestades suurenenud kaitsefinantseerimise vajadust, oleks eriti kasulik välja arendada riigi poolt pakutav jaeinvesteerimistoode elanikele, mida saaks soetada väikeste summadega.
See võimaldaks ühtaegu saavutada mitu eesmärki: valitsus saaks lihtsamini ja odavamalt laenata, inimesed saaksid oma sääste tootlikult kasutada ja teenida garanteeritud tootlust, samal ajal arendataks investeerimiskultuuri ning laieneksid nii kaitse- kui finantssektorid,“ selgitab Leedu Panga nõukogu esimees Gediminas Šimkus.
Pangandussektori vastupidavus ja finantstehnoloogia kasv
IMF-i hinnangul on Leedu pangandussektor jätkuvalt vastupidav – kapitali- ja likviidsusnäitajad ületavad oluliselt regulatiivseid nõudeid, hoiuste kasv on tugev ning laenuportfellid laienevad. Pankade kasumlikkus püsib soliidne ja varade kvaliteet on kõrge – mittetoimivate laenude tase on ajalooliselt madal.
Mittepanganduslik finantssektor on Leedus küll suhteliselt väike, kuid arvestades finantstehnoloogia kiiret laienemist, on oluline tagada valdkonna tõhus järelevalve.
Kinnisvaraturg ja makrofinantsjärelevalve
Kinnisvaraturg on jätkuvalt aktiivne tänu madalamatele intressimääradele ja püsivale palgakasvule. Tähtis on, et makrofinantsjärelevalve poliitika jääks paindlikuks ning säilitataks valmisolek reageerida kestvatele kaubanduspingetele ja küberjulgeoleku ohtudele.
Pensionisüsteem ja pikaajaline fiskaalne tase
Negatiivseid demograafilisi suundumusi arvestades on väga oluline tugevdada mitmetasandilise pensionisüsteemi finantsilist ja sotsiaalset stabiilsust. Pikaajalise eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja välja töötada laiapõhjaline strateegia, mis neid aspekte terviklikult käsitleb.
Lisainfo
IMF-i ametliku teatega saab lähemalt tutvuda siin.
