Merevaik on kivistunud puuvaik, mis on üks muljet avaldavamaid looduse loominguid, võimaldades meil heita pilgu miljonite aastate tagusesse minevikku. Sageli peidab see endas mitte ainult iidseid jälgi, vaid lausa täielikult säilinud muistseid organisme, mis on kestnud tänapäevani.
99 miljoni aasta vanune sääsevastne
Hiljutine leid Myanmaris (endises Birmas) on jahmatanud teadlasi üle kogu maailma: väikeses merevaigutükis avastati seni teadaolevalt vanim sääsevastne, mis on jäänud muutumatuna ajast, mil Maal elasid veel dinosaurused. See leid avastati Myanmari põhjaosas, Hiina piiri lähedal, ning pakkus teadlastele harukordse võimaluse uurida putukate evolutsiooni eriti lähedalt.
Merevaigu vanuseks on hinnatud ligikaudu 99 miljonit aastat. See pärineb kriidiajastust, mil dinosaurused veel Maal ringi liikusid. Kõigi seni leitud sarnaste fossiilide seast paistab see leid silma mitte ainult oma vanuse, vaid ka erakordselt hea säilivuse poolest – vastne on nähtav justkui ajas tardununa.
Birma merevaik – tõeline looduse aardelaegas
Myanmar on maailmas tuntud eeskätt oma erakordsete merevaiguleiukohtade poolest. Riigi põhjaosas Kachini regioonis leidub eriti palju merevaigutükke, milles on säilinud loomade ja taimede jäänuseid. Mõnes neist on talletunud isegi tillukesed selgroogsed – sisalikud, konnad või putukad –, mis on säilinud hämmastavalt heas seisukorras.
Ehkki merevaik seostub enamasti Läänemere kallastega – Eesti, Läti ja Poola on ammustest aegadest tuntud kui selle „kivi“ kodumaa –, on Myanmari leiud üllatanud maailma nii oma rohkuse kui ka unikaalsuse poolest. Just sealt on leitud ka suurim seni teadaolev merevaigukamakas, mis kaalub üle viieteistkümne kilogrammi ning on praegu eksponeeritud Londoni Loodusloo Muuseumis.
Sääsevastne dinosauruste ajast
Uus leid on määratletud kui sääse Burmaculex antiquus vastne, mis kuulub väljasurnud putukaliini Burmaculicinae hulka. Teadlased said sellest rühmast esimest korda aimu juba 2004. aastal, mil sarnane putukas leiti ühest teisest Myanmari merevaiguproovist. Nüüdne avastus annab täiendava kinnituse, et sääsed on iidsetest aegadest alates muutunud üllatavalt vähe.
Analüüsid näitavad, et 99 miljonit aastat vana vastse ehitus on peaaegu identne tänapäevaste sääsevastsetega. See on tugev tõend, et sääskede areng on olnud erakordselt stabiilne: nende keha kuju ja elutsükkel on sadade miljonite aastate jooksul jäänud peaaegu samaks. Tegemist on haruldase näiteks, kus evolutsioon on loonud lahenduse, mis toimib nii hästi, et seda pole olnud põhjust oluliselt muuta.
Loodus, mis on jäänud merevaigu sisse kinni
Sääsevastsed arenevad tavaliselt vees, mistõttu nende säilimine merevaigus on äärmiselt haruldane. Arvatakse, et see konkreetne vastne võis olla kinni jäänud niiskes pinnases või puujuurte lähedal, kui kleepuv vaik ta ümbritses ja lõpuks kivistus.
Nii kujuneski looduslik ajakiht või „ajakaapsel“, mis laseb meil näha killukest elust miljonite aastate tagusest ajast. Leiuga tegelenud Saksamaa Müncheni ülikooli paleontoloogid avaldasid oma uurimistöö teadusajakirjas „Gondwana Research“.
Teadlaste sõnul ei aita see avastus mõista üksnes putukate evolutsiooni kulgu, vaid näitab ka seda, kui hindamatut infot võib peituda igas merevaigutilgas. See väike sääsevastne on justkui tunnistaja maailmast, mis eksisteeris kaua enne inimese ilmumist, ja on jäänud alles läbipaistvas kuldkollases valguses, mida merevaik endas kannab.
