Saksa meedia teatel kasvab Venemaale suunatud proteeside import läänemaadest, eeskätt Saksamaalt. See on otseselt seotud sellega, et sõjas Ukraina vastu on hüppeliselt suurenenud raskelt vigastatud ja jäsemeid kaotanud sõdurite arv. Seetõttu on Venemaal ootamatult ja järsult kasvanud vajadus sellise meditsiiniseadmete järele.
Statistika näitab sõja tohutut inimlikku hinda. Ukraina kaitseasutuste andmetel kaotas Venemaa ainuüksi 2025. aastal lahingutes sadu tuhandeid sõdureid, kogu sõja jooksul aga on hukkunute ja lõplikult rivist välja langenute arv ületanud miljoni piiri. Veelgi rohkem sõdureid on saanud vigastada ning droonide massiline kasutamine on toonud kaasa erakordselt palju raskeid ja keerulisi traumasid.
Sellises olukorras ei ole proteesid enam üksnes sotsiaalse toe vahend, vaid muutunud massiliselt vajaminevaks rehabilitatsioonivahendiks. Kohalikud tootjad ei suuda nõudlust katta ning seetõttu tuuakse osa proteese ja nende komponente sisse välismaalt. Tarnijate seas paistavad selgelt silma Saksamaa ettevõtted.

Proteeside nõudluse plahvatuslik kasv
Vene Föderatsiooni töö- ja sotsiaalkaitseministeeriumi andmetel väljastati 2024. aastal puuetega inimestele üle 150 000 proteesi. Enamik neist olid jalaproteesid; käeproteeside arv oli väiksem, kuid samuti tõusutrendis. Võrreldes 2023. aastaga kasvas koguhulk väga järsult.
Rahvusvahelised analüütikud märgivad, et 2024. aasta lõpuks ulatus haavatute koguarv sadadesse tuhandetesse. Suur osa neist on tunnistatud püsivalt töövõimetuks ning rohkem kui poolele on tehtud amputatsioon. Kõige sagedamini kaotatakse jalad, harvem käed, mistõttu koondub ka proteeside vajadus eelkõige alajäsemete segmenti.
Saksamaa ekspordi kasv
Venemaa võimud on suurendanud kulutusi rehabilitatsioonivahenditele ja proteesidele, kuid isegi kiiresti laienev kohalik tootmine katab vaid ligikaudu poole vajadusest. Kõige arenenumad komponendid – näiteks mikroprotsessoriga liigendid ja sensortehnoloogial põhinevad süsteemid – tuleb valdavalt sisse osta. Seetõttu jääb lääne tootjate tehnoloogia ja toodang Venemaa turule väga oluliseks.
Saksamaa statistikaameti andmetel peaaegu kahekordistus 2024. aastal Venemaale eksporditud proteeside rahaline maht võrreldes varasemate aastatega. Kasvas ka eksporditud kaupade kogukaal ning sama suundumus jätkus 2025. aastal, mil juba esimese üheksa kuuga saavutati veelgi suuremad summad. See viitab püsivale ja kiiresti kasvavale kaubandusliinile.
Miks see tekitab küsimusi?

Suurim Saksamaa proteesitootja Ottobock tunnistab, et Venemaa moodustab märkimisväärse osa selle ettevõtte käibest. Firma väidab, et teenindab üksnes tsiviilkliente, on vähendanud oma kohalolekut Venemaal ning avanud samal ajal keskuse Ukrainas. Samas rõhutatakse avalikus arutelus, et proteeside lõppkasutuse kontrollimine on praktiliselt väga keeruline.
Seetõttu nähakse olukorda kahetisena. Ühelt poolt on proteesid humanitaarne ja meditsiiniline abi tsiviilelanikele ja sõjas vigastatutele. Teisalt sõltub Venemaa proteesiturg endiselt lääne tehnoloogiast ning sellest on saanud üks väheseid allesjäänud koostöökanaleid Venemaa ja Euroopa vahel sõja taustal.


