Eelmisel kolmapäeva õhtul näitasid Swedbanki tehnilised tõrked, kui tugevalt sõltub inimeste igapäevaelu Leedus ja Lätis elektroonilistest maksetest. Paljud töölt poodi läinud inimesed avastasid, et kaupade eest ei ole võimalik maksta, sest maksesüsteem ei toiminud ja sularaha polnud taskus üldse.
Selline olukord tekitas mitte ainult pahameelt, vaid ka arusaamist, et tehnoloogiasse ei saa kunagi sada protsenti lootma jääda. Eriti keeruline oli neil, kes pidid tasuma oluliste teenuste eest. Üks naine rääkis, et ei saanud pärast arsti vastuvõttu arvet tasuda, kuna tema pangakaart ei toiminud.
Ainsaks lahenduseks jäi võtta arve ning lubada, et tasub hiljem. See tõi hästi esile digiteerimise nõrga koha – kui elektroonilised süsteemid seiskuvad, võib inimene sattuda täielikku tupikusse. Paljud hakkasid endalt küsima: mis saaks siis, kui sularaha üldse kaoks? Kas inimesed jääksid ilma toiduta, kütuseta või isegi arstiabita?
Läti ja Leedu keskpankade soovitused
Eksperdid rõhutavad, et igal inimesel tasub hoida kodus väikest sularahavaru. See aitab vältida ebameeldivaid üllatusi tehniliste riketega olukordades. Samuti on mõistlik omada mitme erineva panga maksekaarte, et ühe panga süsteemi tõrked ei halvaks kogu igapäevaelu.
Pankade esindajad tuletavad meelde, et sularaha on oluline mitte ainult igapäevasteks ostudeks, vaid ka riigi majandusliku julgeoleku seisukohalt. Seetõttu on seadusega sätestatud, et pangad peavad hoidma töökorras sularahaautomaatide võrku ning tagama inimestele võimaluse sularaha kasutada üle kogu riigi. Lisaks on loodud kriitiliste sularahaautomaatide võrk, mida kriisiolukorras täidetakse sularahaga esmajärjekorras.
Varuplaanid kriitilisteks olukordadeks
Suuremate kriiside – näiteks internetiühenduse katkemise või elektrikatkestuste – puhul on Läti saanud esimeseks euroala riigiks, kus on juurutatud erilahendus kaardimakseteks ilma internetiühenduseta. See võimaldab füüsilise pangakaardiga osta esmatarbekaupu kuni 200 euro väärtuses isegi siis, kui kaupluse makseterminalil puudub võrguühendus.
Selline lahendus on eriti vajalik, sest suur osa inimesi ei kanna enam peaaegu üldse sularaha kaasas ning enamasti tasutakse ostude eest kaardiga. Praegu toimib see võimalus juba osas toidupoodidest ja tanklatest ning peagi plaanitakse seda laiendada ka suurematesse apteekidesse. Niisugune võrk katab peaaegu kogu Läti territooriumi ning teenuse kättesaadavust laiendatakse järjepidevalt.
Sularaha kui turvatunde tagatis
Latvijas Banka tuletab meelde, et inimesed saavad tutvuda teabematerjaliga „Kas svarbu žinoti apie pinigus ir finansines paslaugas krizės metu“ („Mida on oluline teada raha ja finantsteenuste kohta kriisi ajal“). Viimaste andmete järgi on sularaha ja digitaalsete maksete suhe praegu ligikaudu 22% sularaha ja 78% digimaksete kasuks.
Suurimad muutused inimeste makseharjumustes toimusid pandeemia ajal, mil digitaalsed maksed hoogustusid märgatavalt. Viimastel aastatel on see suhe aga stabiliseerunud, mis näitab, et inimesed on leidnud teatud tasakaalu erinevate maksevahendite kasutamises.
Kõik need asjaolud kinnitavad veel kord, et kuigi digitaalsed makselahendused muutuvad üha olulisemaks, jääb sularaha nii praegu kui ka tulevikus oluliseks turvalisuse garantiiks – nii igapäevastes olukordades kui ka ootamatute kriiside ajal.
