Aafrika lõvi möirgemine on üks tuntumaid loodushääli. Paljud inimesed kujutavad seda ette kui üht selget ja võimsat hüüet, kuid uued uuringud näitavad, et lõvid möirgavad tegelikult kahel erineval viisil.
Teadlased on märganud, et lisaks tavapärasele, täisele ja tugevale möirgele esineb ka teine, vahepealne heli. See kõlab ühtlasemalt, on vähem vaheldusrikas ja kostab enamasti kohe pärast peamist möirget. Nende kahe heli eristamine võib osutuda oluliseks lõvide kaitsel.
Lõvid looduses on häires
Looduslikus elukeskkonnas elab Aafrikas hinnanguliselt vaid umbes 22 000–25 000 lõvi, mis on kaks korda vähem kui 25 aastat tagasi. Nende arvukuse vähenemise peamised põhjused on sobilike elupaikade kadumine, saakloomade arvu kahanemine ning konfliktid inimestega. Seetõttu liigitatakse lõvid ohustatud liigiks, kellel on reaalne väljasuremisrisk.
Kuidas lõvid möirgavad?
Nii isas- kui emaslõvid möirgavad tervete seeriate kaupa, mida võib nimetada möirgeseanssideks. Seanss algab vaiksest äginast või vaiksetest oietest, misjärel järgneb põhiosa – valjud möirged – ning lõppeb lühikeste urinatega. Tavaliselt kestab üks täielik seanss umbes pool minutit või veidi kauem.
Möirel on lõvide jaoks mitu olulist rolli. See aitab karjaliikmetel mõista, kus teised parasjagu asuvad, ja hoida omavahelist sidet ka suuremate vahemaade tagant. Samal ajal on see omamoodi hoiatussõnum võõrastele lõvidele: see territoorium on juba hõivatud.
Seansi kõige võimsam ja iseloomulikum heli on täielik möire. See on nii eripärane, et iga lõvi hääl on nagu inimesel – omamoodi unikaalne. Kogenud uurijad suudavadki mõnikord lõvi ainuüksi tema möirge järgi ära tunda.
Tehisintellekt aitab lõvide hääli mõista
Praktikas ei ole täieliku möirge eristamine ülejäänud seansi heliosadest kuigi lihtne. Isegi väga tähelepanelik kuulaja võib eksida, sest helid muutuvad seansi jooksul pidevalt. Ainult kuulmisele toetumine tähendab suuresti intuitsiooniga arvestamist, mis ei pruugi olla piisavalt täpne.
Seepärast kasutasid teadlased abivahendina tehisintellekti. Nad salvestasid suure hulga möirgeseansse ja õpetasid arvutisüsteemi eristama kolme heli liiki: täielikku möirget, vahepealset möirget ja urinaid. Süsteem lähtus peamiselt kahest tunnusest – kui kaua heli kestab ja milline on selle kõrgus.
Tulemused olid väga head: arvuti suutis erinevaid helisid peaaegu alati õigesti eristada ning üksikuid lõvisid möirgede järgi ära tunda isegi täpsemalt kui inimesed. See avab võimaluse, et tulevikus saab lõvide arvu ja paiknemist usaldusväärsemalt hinnata üksnes nende hääli salvestades ja analüüsides.
Miks on see avastus oluline?
Täpsem lõvide loendamine aitab paremini aru saada, kus nende arv kasvab ja kus see kiiresti kahaneb. Selline info võimaldab õigel ajal otsustada, millistes piirkondades tuleb tugevdada kaitset ja seiret. Mida paremini me teame tegelikku olukorda, seda suuremad on võimalused see liik tulevikus säilitada.
Teadlased ei tea veel kindlalt, mida vahepealne möire lõvide „keeles” täpselt tähendab. Võimalik, et see kannab teistsugust sõnumit kui täielik möire, kuid selle selgitamine on alles ees. Praegu on kõige olulisem teadmine, et lõvide hääled on palju keerukamad, kui seni arvati, ning uued tehnoloogilised tööriistad aitavad meil seda keerukust lõpuks paremini mõista.
