Paljud inimesed arvavad, et kasvavad elektriarved on seotud kütte või energiamahukate seadmetega, kuid tegelik „süüdlane“ võib olla hoopis käeulatuses – teie külmik. Piisab mõnikord väikesest rikkest või kogunenud mustusest, et külmik hakkaks tarbima märksa rohkem elektrit.
Esmapilgul tühisena näiv probleem võib pikemas plaanis tuua kaasa mitte ainult suuremaid arveid, vaid ka toidu riknemist, ebameeldivat lõhna ning kulukaid remonte. Eriti tähelepanelik tasub olla siis, kui märkate köögiviljasahtli all või külmiku põhjas veepiisku.
See on üks selgemaid märke, et külmik ei tööta päris õigesti. Niisuguse näiliselt väikese vea tõttu võib seade hakata töötama kauem, valijemini ja kulutama oluliselt rohkem elektrit, kui ette nähtud. Hea uudis on see, et enamasti saab probleemi kodus mõne minutiga ise lahendada.
Kuidas ära tunda ummistunud külmiku äravoolukanalit
Kui külmik töötab normaalselt, siis tagaseinale tekkivad veepiisad jooksevad mööda spetsiaalset renni väikesesse torukesse, kust vesi liigub kompressori kohal asuvasse anumasse ja aurustub sealt. Probleemid algavad siis, kui see toruke ummistub toidujääkide, rasva või muu mustuse tõttu.
Kui äravoolukanal ei ole enam läbitav, ei pääse vesi aurustuma, vaid hakkab kogunema külmiku sees. Alguses märkate vaid üksikuid piisku, kuid hiljem võib neid koguneda nii palju, et vesi hakkab voolama sahtlitesse või riiulitele.
Teine levinud sümptom on jäätumiskiht tagaseinal, halvenenud õhuringlus, kauem töötav kompressor ning tõusev elektrikulu.
Ummistunud äravool ei ole omane ainult tavalistele külmikutele. Ka No Frost mudelitel toimib vee äravool samal põhimõttel ning nende kanalid võivad samamoodi ummistuda. Pealegi on seisev vesi ideaalne kasvulava bakteritele – seda reedab kiiresti hapukas, ebameeldiv lõhn.
Muud külmiku probleemid, mis tõstavad elektrikulu
Veepiisad külmiku sees ei tähenda alati, et süüdi on äravoolukanal. Kondensvesi võib koguneda ka siis, kui panete külmikusse kuuma toitu või märgi puu- ja köögivilju. See häirib õhuringlust ja koormab seadet.
Väga sage põhjus on ka väsinud või rikkis uksetihend. Kui isegi väike kogus sooja õhku pääseb läbi pragude külmikusse, peab kompressor töötama kauem ja intensiivsemalt. Tihendit saab lihtsalt kontrollida: pange ukse vahele paberileht ja sulgege uks. Kui leht libiseb takistuseta välja, on tihend aeg välja vahetada.
Külmik võib tarbida rohkem elektrit ka rikkeni jõudnud termostaadi, nõrgenenud kompressori või külmaine puudujäägi tõttu. Selliste vigade hindamise ja parandamise peaks kindlasti jätma spetsialistile.
Kuidas vähendada elektrikulu ja probleem kõrvaldada
Esimene samm on äravoolukanali puhastamine. Seda saab teha kodus, ilma erivahenditeta. Kasutage puupulka, vatitikku või peenikest harja, et eemaldada mustus külmiku tagaosas asuvast äravooluavast.
Seejärel süstige kanalisse vee, äädika ja tilga nõudepesuvahendi segu – selleks sobib hästi väike süstlapump. Segu aitab lahustada mustust ja taastada äravoolu läbilaskvuse.
Edasi tasub puhastada kompressori kohal asuv veeanum ning pühkida külmiku riiulid ja seinad äädikalahusega. See eemaldab lõhnad ja aitab ennetada hallitust. Sellist põhjalikumat puhastust on mõistlik teha umbes korra kuus – nii ei pääse äravool enamasti üldse ummistuma.
Olulised on ka igapäevased harjumused: ärge pange külmikusse kuumi toite, ärge hoidke seda ületäitena ning jälgige uksetihendi seisukorda. Kui märkate, et külmik töötab valjemini, kauem või kuumeneb ebatavaliselt, pöörduge viivitamata spetsialisti poole – see võib anda märku juba tõsisemast rikkest.
