Euroopa ohutu liikluse päeva, 13. oktoobri puhul juhivad eksperdid tähelepanu puhkuse ja une olulisusele autojuhi erksuse säilitamisel – rooli istumine väljapuhkamatta on riskilt võrreldav joobes juhtimisega. Liikluses raskete õnnetustega kokku puutuvad kindlustusandjad kinnitavad, et avarii järel tunnistavad juhid sageli ise, et nad eirasid väsimuse märke ja jäid roolis tukkuma.
Hea uni kui üks olulisemaid tervise allikaid
„Uni on üks kõige olulisemaid meie tervise ja heaolu allikaid. See mõjutab kõiki organismi süsteeme – alates immuunsusest ja südame tööst kuni mälu toimimise ja loovuse aktiveerumiseni,“ selgitab neuroteadlane ja uneekspert dr Laura Bojarskaitė.
„Kui magame ööpäevas 7–9 tundi kvaliteetset und, suudavad aju protsessid paremini reguleerida emotsioone: reageerime rahulikumalt stressile, oleme vähem altid ärevusele ja ärrituvusele ning hindame olukordi positiivsemalt. Hea uni aitab püsida erksana, psühholoogiliselt vastupidavamana ja toetab meie pikaajalist vaimset tervist,“ lisab ta.
Viiendik rasketest liiklusõnnetustest on seotud unisusega
Unepuudus ei piirdu vaid väsimuse ja halva tujuga, vaid mõjutab otseselt meie ohutust liikluses. Isegi üks halvasti magatud öö aeglustab reaktsiooni, raskendab tähelepanu hoidmist ja vähendab erksust.
„Erinevad uuringud näitavad, et unevaegus suurendab otseselt õnnetuste riski nii liikluses, tööl kui ka kodus. Näiteks töötavad unepuuduses inimesed aeglasemalt ja teevad kuni kolm korda rohkem vigu. On hinnatud, et umbes 7% ettevõtetele väga kalliks minevatest õnnetusjuhtumitest võib olla seotud töötajate unetusega. Samuti seostatakse umbes viendikku rasketest liiklusõnnetustest juhtide unisuse ja ebapiisava puhkusega,“ märgib L. Bojarskaitė.
Uneeksperdi sõnul kasvab avarii oht mitmekordselt, kui inimene magab ööpäevas alla 5 tunni. Kõige probleemsem on see, et juht ise ei pruugi aru saada, kui ohutult väsinud ta tegelikult on.
Riskitegurid: öine aeg ja monotoonne tee
„Lietuvos draudimo“ transpordikahjude osakonna juht Giedrius Petrikas rõhutab, et avarii iseloomu ja asjaolude põhjal saab sageli järeldada, et õnnetus juhtus juhil uinaku või unisusest tingitud erksuse kaotuse tõttu. Suurimas riskirühmas on veokijuhid ning need, kes sõidavad väga pikki vahemaid.
„Märkame, et enamik unisusest tingitud avariidest juhtub sirgetel teelõikudel, kiirteedel ja maanteedel, kus liiklus ei ole tihe ja ümbrus on väga monotoonne. Näiteks, kui inimene on maganud väga vähe või halvasti, siis katkematu 3-tunnine sõit Vilnius–Klaipėda kiirteel kuulub juba kõrgendatud riskiga olukordade hulka,“ selgitab G. Petrikas.
Kindlustusettevõtte esindaja sõnul on oluline tegur ka kellaaeg – unisusega seotud liiklusõnnetused juhtuvad sagedamini õhtupoolikul või varahommikul.
„Öösel kella 2 ja 6 vahel on liiklusõnnetuse risk eriti suur, sest sel ajal kogeb inimkeha loomulikult kõige sügavamat unisuse faasi. Varasel pärastlõunal, umbes kella 13–15 paiku, tekib veel üks niinimetatud „auk“, mil erksus langeb, eriti pärast lõunasööki või intensiivset vaimset tööd,“ lisab ta.
Kuidas valmistuda pikkadeks sõitudeks
Kuigi kiire elutempo juures ohverdatakse uni sageli töö ja muude kiirete kohustuste nimel, tuletab uneekspert L. Bojarskaitė meelde: väljapuhkamatta rooli istudes sarnaneme ohtlikult palju joobes juhile.
„Rooli istumine pärast halvasti magatud ööd on pea sama, mis sõitmine alkoholi tarvitamise järel. Erinevus on selles, et alkoholi mõju tajuvad inimesed tavaliselt selgelt, kuid unevaeguse ohtu kiputakse alahindama. Kui oleme olnud ärkvel umbes 18 tundi järjest, aeglustub meie reaktsioon ligikaudu tasemeni, mis vastab 0,5 promilli alkoholisisaldusele veres. 24 tundi ilma uneta on organismile sarnase mõjuga nagu umbes 1 promill alkoholi – võrreldav mõne klaasi kangema alkoholi tarvitamisega,“ selgitab L. Bojarskaitė.
Eksperdi sõnul on enne pikki ja vastutusrikkaid sõite kõige olulisem magada vähemalt 7–8 tundi. Samuti on soovitatav teele asuda hommikul, mitte hilja õhtul, sest oleme päeva esimeses pooles loomulikult erksamad.
Esimesed unisuse märgid ja tegutsemine
„Kõige tähtsam on roolis olles osata tunda ja tunnistada esimesi unisuse märke: laugude raskeks muutumine, sage pilgutamine, raskus silmi lahti hoida, haigutamine. Hoiatusmärgid on ka see, kui ei pane tähele liiklusmärke, ei mäleta, kuidas läbisite mõne teelõigu, või peate üha tihemini rooli asendit korrigeerima. Ka nüüdisaegsed autod tuvastavad sageli ohtlikult ebastabiilse sõidustiili ja annavad juhile märku, et on aeg puhata,“ selgitab neuroteadlane.
Kui ilmneb kasvõi mitu neist sümptomitest, on see selge signaal, et edasisõitmine on ohtlik ning tuleb peatuda ja puhata. Pikkadel sõitudel on üldiselt soovitatav teha regulaarseid pause.
Praktilised soovitused teel püsimaks erksana
„Pikkadel sõitudel tasub vähemalt iga kahe tunni järel autost välja tulla, veidi liikuda ja juua vett. Kui tunnete tugevat unisust, on soovitatav teha 15–20-minutiline uinak. Kohv ja muud ergutavad joogid võivad lühiajaliselt veidi aidata, kuid need ei asenda kunagi und,“ rõhutab L. Bojarskaitė.
