Viimastel aastatel levivad sotsiaalmeedias – näiteks TikTokis, Instagramis ja Redditis – üha kiiremini erinevad säästmise ideed. Noored jagavad oma kogemusi, kuidas neil on lihtsate nippidega õnnestunud kõrvale panna koguni mitu tuhat eurot. Need meetodid ei ole enam vaid praktilised soovitused, vaid saavad osaks eluviisist.
Z-põlvkond, kes on kasvanud üles digimaailmas, leiab järjest loovamaid viise, kuidas oma rahaasju korraldada. Säästmist ei nähta mitte tüütu kohustuse, vaid pigem mängu või väljakutsena. Just seetõttu muutuvad sellised strateegiad kiiresti populaarseks ning innustavad ka teisi oma harjumusi muutma.
Kõik need säästunipid lähtuvad ideest, et iga inimene saab oma kulusid teadlikult juhtida. Suuri sissetulekuid ei ole vaja, et hakata säästma. Piisab sellest, kui muuta mõtteviisi, õppida oste ette planeerima ning osata eristada vajadusi soovidest.
„Mitteostmise“ väljakutse
Üks populaarseimaid meetodeid on nn „mitteostmise“ väljakutse. Selle mõte on lihtne: teatud aja jooksul ei osteta mitte midagi, mis ei ole igapäevaeluks hädavajalik. Mõned seavad endale eesmärgiks nädala, teised aga terve kuu, mil kasutatakse ainult seda, mis kodus juba olemas.
Selline lähenemine aitab märgata, kui palju kasutamata asju ja toitu meil tegelikult on. Samuti õpetab see teadlikkust – enne uue asja ostmist tasub endalt küsida, kas seda on päriselt vaja. Nii vähenevad impulsiivsed ostud ning rohkem raha jääb alles seatud säästueesmärkide jaoks.
Müü enne, kui ostad
Teine nutikas säästmise põhimõte on „müü enne, kui ostad“. See tähendab, et enne uue asja soetamist loobutakse mõnest vanast. Näiteks soovides osta uusi riideid või jalanõusid, müüakse kõigepealt midagi „Vintedis“, „Depopis“ või muus taaskasutusplatvormis.
Selline süsteem aitab hoida rahalise tasakaalu ega tekita süütunnet uute ostude pärast. Lisaks välditakse asjade kuhjumist ja õpitakse vastutustundlikumat tarbimist. Iga müüdud ese muutub väikeseks investeeringuks korrastatuma ja teadlikuma elu suunas.
„Nullpõhine“ eelarve
Laialt TikTokis arutatud meetod on nn „nullpõhine“ eelarve. Selle põhimõte on, et iga teenitud eurole antakse kohe kindel ülesanne. Raha jagatakse eri kulukategooriatesse: üür, toit, arved, puhkusefond, säästud jms.
Mõned avavad selleks mitu pangakontot, et oleks hõlpsam jälgida, kuhu raha liigub. Teised kasutavad endiselt traditsioonilisi sularahakümblikke, kuhu pannakse konkreetne summa kindla eesmärgi jaoks. Selline süsteem annab selge ülevaate rahakasutusest ega luba kulutada rohkem, kui on plaanitud.
Maks kõigepealt iseendale
Oluline reegel on ka see, et kõigepealt makstakse iseendale. Niipea, kui palk laekub, kantakse osa rahast säästukontole enne, kui tasutakse arved või muud kohustused. Nii kujuneb harjumus säästa automaatselt ja ilma lisastressita.
Z-põlvkond nimetab seda tihti „kohustuslikuks makseks iseendale“. See võimaldab koguda raha tuleviku tarbeks ja loob turvatunde. Isegi väike igakuine summa kasvab ajapikku tugevaks vundamendiks nii unistuste elluviimiseks kui ka ootamatute kulude katmiseks.
