Rohkem kui kümme aastat pärast üht mõistatuslikumat lennunduskatastroofi naaseb Malaisia uuesti MH370 juhtumi juurde. 2014. aastal kadus „Malaysia Airlinesi“ lennuk teekonnal Kuala Lumpurist Pekingisse ega ole siiani leitud. Nüüd annab valitsus teada uuest otsinguteetapist India ookeanis.
Otsingute uus etapp
Otsingud plaanitakse uuesti käivitada 30. detsembril ning nende kestuseks on ette nähtud umbes 55 päeva. Kevadel alanud operatsioon peatati kehvade ilmastikuolude tõttu, mistõttu loodetakse nüüd kasutada ära soodsamat hooaega. Täpne otsitav ala hoitakse praegu saladuses, et mitte segada tööde läbiviimist.
Toetus hukkunute lähedastele
Malaisia transpordiministeerium rõhutab, et otsus otsinguid jätkata on eelkõige suunatud hukkunute peredele ja soovile uurimine lõpule viia. Lähedased on juba aastaid oodanud selget vastust, mis nende pereliikmetega juhtus. Uus etapp annab taas lootust, et vähemalt osa tõest õnnestub lõpuks välja selgitada.

Mis juhtus lennuga MH370?
„Boeing 777“ kadus 8. märtsil 2014 umbes tund pärast õhkutõusu. Lennukis oli kokku 239 inimest – 227 reisijat ja 12 meeskonnaliiget. Lennuk muutis ootamatult kurssi ja katkestas side.
Kadumine muutus hetkega rahvusvaheliseks mõistatuseks, sest ei saabunud ühtegi hädasignaali ega selgeid radaripilte. Uurijad tuvastasid, et lennuk kaldus teekonnalt lõuna suunas kõrvale, kuid tema täpne edasine trajektoor jäi teadmata. Seetõttu peetakse seda tragöödiat siiani üheks keerulisemaks juhtumiks tsiviillennunduse ajaloos.
Varasemad katsed lennukit leida
Otsingutes osales kümneid riike; nii merel kui õhus tegutses suur hulk laevu ja lennukeid. Tööle rakendati spetsialiste okeanograafidest kuni lennundusinsenerideni, kes analüüsisid lainemustreid, hoovusi ja võimalikke allakukkumisalasid. Vaatamata hiiglaslikele pingutustele ei õnnestunud siiski põhinolaužide asukohta tuvastada.
2015. aasta juulis leiti Réunioni saarelt esimene ametlikult kinnitatud lennuki detail ning hiljem avastati veel mitu fragmenti. Ometigi kuulutati ametlikud otsingud lõppenuks 2017. aastal ning ka 2018. aastal ettevõtte „Ocean Infinity“ eestvedamisel tehtud uus katse ei toonud läbimurret. Seepärast nähakse praeguses otsingute jätkamises viimast suurt võimalust tõe väljaselgitamiseks.
Kes otsib nüüd?
Uut otsingute etappi viib taas läbi ettevõte Ocean Infinity, sama firma, mis tegutses ka 2018. aastal. Lepingus on sätestatud, et ettevõte saab tasu ainult juhul, kui leitakse põhiosad lennuki rusudest. Tasu suurus on kuni 68 miljonit eurot; ebaedu korral tasu ei maksta.
Sellist mudelit peetakse riskantseks, kuid see näitab, et ettevõte usaldab oma tehnoloogiat. Kaasaegsed allveerobotid ja senisest täpsemad merepõhja kaardid võimaldavad kontrollida alasid, mis varem olid kas ligipääsmatud või halvasti uuritud. Siiski jäävad India ookeani tingimused äärmiselt keerukaks.
Vastamata küsimused

2018. aasta uurimine viitas, et kurssi muudeti suure tõenäosusega tahtlikult. Arvatakse, et lennuk võidi suunata piirkonda Malaisia ja Tai radarite vahele, kus seda oli lihtsam jälgimisest „kaduma“ panna. Ent tõendeid on napilt ning seetõttu jääb see vaid üheks võimalikuks hüpoteesiks.
Rusude vähesuse tõttu on tekkinud rohkelt erinevaid teooriaid – alates tehnilisest veast kuni tahtlike tegudeni kokpitis. Kuni lennukit endiselt ei leita, jääb lõplik vastus kättesaamatuks. Seetõttu ei ole uued otsingud ainult tehniline missioon, vaid ka katse sulg teha lahti jäänud peatükk maailmalennunduse ajaloos ning pakkuda lähedastele lõpuks mingigi selgus.


