Mitu, mitu palju kordi nädalas uut rätikut kapist võtad? Paljud usuvad, et seni, kuni rätik ei haise ega ole läbimärg, on kõik korras. Tegelikult on asi teisiti: sageli kasutatavad, kuid harva pestavad rätikud muutuvad märkamatult bakterite kasvulavaks.
Pealtnäha puhas, kuid just duši alt tulles kasutatud rätik on tegelikult juba läbi imbunud mitte ainult niiskusest, vaid ka kosmeetika jääkidest, nahaosakestest ja vannitoa õhus lendlevast tolmust. Selline kooslus sobib suurepäraselt mikroorganismidele. Kui sul on tundlikum nahk, võivad tagajärjed üsna kiiresti ilmneda näol või seljal.
On inimesi, kes arvavad, et rätiku kord nädalas pesumasinasse viskamisest piisab (heal juhul). See aga pigem lükkab probleemi edasi, mitte ei lahenda seda. Mida teha, et hügieen oleks päriselt tõhus, mitte ainult näiline?
Miks peaks rätikuid pesema sagedamini, kui arvasid?
Rätik ei ole lihtsalt kuiv kangariba – see imab endasse kõik, mis pärast pesemist nahale jääb: mitte ainult vee, vaid ka surnud naharakud, kosmeetika jäägid ja higi osakesed.
Kui rätik on pidevalt niiske, eriti siis, kui ta kuivab kokkuvoldituna, paljunevad bakterid seal veel kiiremini. See ei pruugi kohe ebameeldiva lõhnana väljenduda – tihti tähendab see lihtsalt suurenenud riski nahaärrituste, põletike või isegi infektsioonide tekkeks.
Halvasti kuivavad rätikud muutuvad ka hallitusseente eostele sobivaks keskkonnaks, eriti vannitoas, kus ventilatsioon on halb. Kui sul on allergiaid, võib see oluliselt suurendada reaktsioonide ohtu. Seega ei ole siinkohal hügieeni peamine eesmärk mitte hea lõhn, vaid mõju sinu tervisele.
Parim on rätikuid pesta iga 3–4 päeva järel. See on mõistlik vahe, mis aitab hoida puhtust ilma igapäevase pesupingeta. Selleks tasub omada vähemalt kahte ühesugust rätikut – ühte kasutamiseks ja teist varuks, kuni esimene pesust naaseb.
Soovitused tundlikule nahale ja igapäevastele harjumustele
Kui su nahk kipub kergesti ärrituma, on vistrikele kalduv või lihtsalt tundlik, on eriti oluline, et ei kasutataks sama rätikut nii näo kui kogu keha kuivatamiseks. Näo jaoks võiks olla täiesti omaette, ideaalis väiksem rätik, mis kuivab kiiremini ja mida saad sagedamini vahetada.
Keharätikut soovitatakse vahetada iga paari päeva tagant, kuid näorätikut veelgi tihemini. Väga oluline on ka see, et rätikuid ei jagataks teiste pereliikmetega – isegi siis, kui kõik tunduvad terved. Ühe ja sama rätiku kaudu võivad levida nahainfektsioonid, seeneosakesed või isegi aknet põhjustavad bakterid.
Kuidas rätikuid pesta, et need oleksid päriselt puhtad?
Rätikuid on soovitatav pesta 60 kraadise veega – see aitab mikroobidest paremini vabaneda. Pesumasinasse võib lisada ka teelusikatäie söögisoodat: sellel on antibakteriaalne toime ning see aitab ilma lisalõhnastajateta eemaldada ebameeldivaid lõhnu.
Pärast pesu tuleks rätikud korralikult välja väänata või tugevalt tsentrifuugida ja lõpuni kuivatada. Ära kasuta kunagi poolniisket rätikut – see ei ole ainult ebamugav, vaid mõjub ka nahale kahjulikult. Parim on rätik alati laotada täielikult laiali, et ta saaks ühtlaselt ära kuivada. Suvel sobib kuivatamiseks õues õhu ja päikese käes, talvel küttekeha lähedal, kuid mitte kunagi tihedalt kokku surutuna või keraks keeratuna.
Rätikuid regulaarselt vahetades väldid mitte ainult bakterite liigset kogunemist, vaid toetad ka oma naha heaolu – nahk taastub kiiremini, poorid ummistuvad vähem ning allergiad ja punetushood muutuvad harvemaks. Väike muudatus harjumustes võib anda väga reaalse ja tuntava kasu sinu nahale ja tervisele.
