Kui õhutemperatuur langeb alla nulli ja maha sajab esimene lumi või lörts, muutuvad teeolud hetkega – teedele tekib esimene libedus ning juhid ei oska veel uuenenud oludega arvestada.
BTA kindlustuse andmetel registreeritakse just neil nädalatel kõige suurem väiksemate avariide kasv – juhid ei hinda muutunud tingimusi õigesti ning libisema sattunud auto muutub raskesti juhitavaks. Eksperdid tuletavad meelde: õigeaegne ettevalmistus ja vastutustundlikult valitud kiirus aitavad vältida kalleid vigu.
BTA kindlustuse Ekspertiiside osakonna juhi Andrius Žiukelise sõnul on esimesed miinuskraadidega päevad proovikiviks isegi kogenud autojuhtidele.
„Esimesed öökülmad on väljakutseks ka kogenud juhtidele. Näeme, et väiksemaid avariisid tekib rohkem väga lihtsal põhjusel – inimesed sõidavad endiselt nii, nagu oleks suvi. Ei valita ohutut sõidukiirust, ei arvestata pikenenud pidurdusteekonnaga ning libisema sattunud autot on juba väga keeruline kontrollida,“ selgitab A. Žiukelis.
Tähtis on korralik ettevalmistus

A. Žiukelise sõnul registreeritakse esimeste libedate päevadega enamasti küll väiksemaid, kuid siiski ebameeldivaid liiklusõnnetusi.
„Esimesed avariid korduvad igal aastal samal põhjusel – valitakse vale sõidukiirus, tehakse järske manöövreid ja kasutatakse ebasobivaid rehve. Levinumad stsenaariumid on pikivahe mittehoidmine või libisema sattunud auto, mis triivib vastassuunavööndisse. Esineb ka olukordi, kus juht ei jõua libedal teel mäest üles ning hakkab tagasi allapoole libisema, ning vahel osutub isegi väike auk hoovis ületamatuks takistuseks,“ kirjeldab kindlustuse Ekspertiiside osakonna juht.
Vilniuse automehaanika ja ärikooli vanemõpetaja ja sõiduõpetaja Rytis Rutkauskas rõhutab, et esimeste külmapäevadega peaks autojuhi ettevalmistus algama teadlikust suhtumisest ja olukorra kainest hindamisest.
„Peame väga vastutustundlikult hindama hetke teeolusid, teekatte ja oma auto tehnilist seisukorda ning kasutatavaid rehve. Oluline on meeles pidada, et sõidutingimused on täiesti teised kui suvel. Pidurdusteekond pikeneb, auto ei ole stabiilne, sest madala temperatuuri juures on rehvide haarduvus teepinnaga kehvem. Iga juht peaks pidevalt arendama oma sõiduvõtteid, et avariiolukorda sattudes suudaks teha kiireid ja õigeid otsuseid,“ selgitab R. Rutkauskas.
Talvist libedust ei õpi ainult teooriast
Libedatel teedel on eriti oluline olla vaimselt valmis, kuid A. Žiukelise sõnul ei tohi unustada ka auto tehnilist seisukorda.
„Heas korras talverehvid, korralikult töötavad ja eredalt valgustavad tuled, puhtad aknad ja terved kojamehed on elementaarne miinimum. Kindlasti ei tohi sõita suverehvide või läbi sõidetud talverehvidega. Samuti tasub veenduda, et autos oleks talvine varustus – lumelabidas või harjakene, jääkaabits või jääsulatusvahend ning talvine klaasipesuvedelik,“ rõhutab A. Žiukelis.
Sõiduõpetaja sõnul võivad ohuolukorrad tekkida ootamatult, mistõttu tuleb teada mitte ainult seda, kuidas neid ennetada, vaid ka seda, kuidas käituda siis, kui olukord juba juhtub.
„Väga oluline on kiire reaktsioon ja õigete juhtimisvõtete kasutamine: mida teha rooliga, kas vajutada või vabastada gaasipedaali. Kõik sõltub sellest, millist autot te juhite, mitu veoratast sellel on ja milline veoskeem on kasutusel – sellest lähtuvad ka edasised tegevused. Et juht teaks, kuidas käituda ekstreemsetes olukordades, tuleb oma teadmisi pidevalt täiendada ja sõiduvõtteid harjutada. Seda tuleks teha suletud, spetsiaalselt selleks ette nähtud platsidel,“ selgitab R. Rutkauskas.


