Viimasel ajal kuuleb üha sagedamini üleskutseid hoida sularaha mitte ainult eakamate inimeste, vaid igaühe jaoks, kes soovib olla valmis ootamatuteks olukordadeks.
Alles hiljuti kutsusid mitmed Euroopa pangad – eelkõige Hollandis ja Rootsis – oma kliente üles hoidma kodus nii palju sularaha, et sellest jätkuks vähemalt mõneks päevaks äraelamiseks.
See soovitus vallandas kiiresti arutelud: miks peaksime tegema sammu tagasi sularaha ajastusse? Põhjus on aga palju tõsisem, kui esmapilgul võib tunduda. Tänapäeva digitaliseerunud maailmas näib, et sularaha on peaaegu kadumas.
Sularaha roll digiajastul
Paljud inimesed maksavad juba ainult pangakaardiga, kasutavad mobiilirakendusi ja internetipanga ülekandeid. Koos tehnoloogilise arenguga kasvab aga ka risk – küberründed, energiavarustuse häired või maksesüsteemide täielik tõrge võivad hetkega halvata selle, mida peame enesestmõistetavaks.
Teatatakse, et selliseid hoiatusi on viimastel kuudel jaganud pangad Rootsis ja Hollandis. Peamine mureallikas on võimalikud energiavarustuse katkestused.
Räägitakse, et 2025. aastal, kui taristu turvalisusele suunatud ohud suurenevad, võime sattuda olukorda, kus sularahaautomaadid ei tööta, pangakaardid muutuvad kasutuks ja ainus viis esmatarbekaupu osta on sularaha.
Elektrivarustuse häired mõjutaksid nii voolu kättesaadavust kui ka internetiühendust, mis omakorda halvaks praktiliselt kogu digitaalse makseliikluse.
Kas ka meie peaksime Eestis muretsema?
Eestis ei ole seni ametlikke soovitusi antud, kuid on selge, et selliseid sõnumeid ei tasu eirata. Meie sõltuvus digitehnoloogiatest on väga suur ning ka siin kõlab üha sagedamini ekspertide arvamus, et mustadeks päevadeks tasub end aegsasti ette valmistada.
Mitte seetõttu, et oht oleks vältimatu, vaid seetõttu, et halvimad stsenaariumid kipuvad teoks saama just siis, kui neid kõige vähem oodatakse.
Hollandi eksperdid soovitavad hoida kodus sularaha summas 200–500 eurot, Rootsis on soovituslik ligikaudu 170 eurot. Mõlemal juhul on tegu umbkaudu ühe inimese nädala kuludega. Eestis peetakse mõistlikuks omada 500–1000 euro suurust sularahavaru, et vajadusel saaks osta toitu, ravimeid ning tasuda esmavajalike teenuste eest.
Samuti tuletatakse meelde, et kui häired peaksid kestma kauem, võib kasulik olla hoida sularaha mitte ainult eurodes, vaid ka mõnes teises stabiilsemaks peetavas valuutas, näiteks USA dollarites või Šveitsi frankides.
Kuidas valmistuda vastutustundlikult?
See ei tähenda, et peaks tormama kontosid tühjendama või hoidma suuri rahasummasid madratsi all. Mõnesaja euro olemasolu sularahas ei ole paanika, vaid mõistlik ettevaatus. Seda summat on mõistlik hoida turvalises kohas ning pigem väiksemate kupüüridena.
Kui majapidamises elab mitu inimest, tasub läbi mõelda kogu pere tegelik rahavajadus. Samuti on oluline jälgida, et sularaha oleks hoitud kuivas ja valguse eest kaitstud kohas, vajaduse korral tasub kulunud kupüürid panga vastu vahetada.
Tänapäeval, mil isegi paljud turumüüjad võtavad vastu kaardimakseid, võib selline soovitus tunduda veidi ajast ja arust. Siiski ei kuuluta ükski kriis oma saabumist ette ning just seetõttu on mõistlik omada väikest rahalist varuplaani.
See ei ole ainult rahaline, vaid ka emotsionaalne kindlustunne – teadmine, et vähemalt esmavajaliku saad alati ostetud. Nagu öeldakse: parem, kui on olemas ja pole vaja, kui vastupidi – on vaja, aga ei ole.
